Maksuvaba tulu määra kerkimine tooks tööle rohkem inimesi

Vastukaja 22.09. juhtkirjale ?Donkihhotlik võitlus töötusega?

Äripäeva juhtkiri ei pidanud mõistlikuks töötuse praeguse taseme alandamist, pidades 10%-list määra (2003. a keskmine, kus ei ole arvestatud heitunuid) optimaalseks. Samas jäetakse tähelepanuta asjaolu, et mullu oli 15?64aastaste tööhõive määr Eestis 62,6%, mis on oluliselt madalam kui ELi eesmärk aastateks 2005 (67%) ja 2010 (70%). 67%-lise tööhõive määra saavutamiseks peaks hõivatute arv suurenema 40 000, 70%-lise tööhõive määra saavutamiseks 70 000 võrra.

Arvestades tööhõive hetkeseisu ja demograafilist olukorda, on see ülimalt raske ülesanne. Sellest lähtuvalt on valitsus seadnud Eesti olukorda ja majandusprognoose arvesse võttes eraldi eesmärgi, mille kohaselt peab aastaks 2006 Eesti tööhõive määr olema vähemalt 64,3%.

Samuti jääb arusaamatuks, missugustele analüüsidele toetub Äripäeva toimetus, vaidlustades fakti, et töötus on probleemiks eriti maal. Statistikaameti kogumiku ?Tööjõud 2003? andmeil elas valdav osa heitunutest ? 10 600 (58,6%) inimest ? maapiirkonnas, mis moodustab 7,8% mitteaktiivsetest tööealistest. Linnades moodustavad heitunud 3% mitteaktiivsetest (7500 isikut). Heitunute osatähtsus oma piirkonna töötuses oli maal 41,9% ja linnades 12,7% (Äripäeva andmeil maal 27% ja linnas 32%).

Koos heitunutega oli Eestis mullu 84 300 töötut, sh linnades 59 000 ja maal 25 300. Töötuse määr oli mullu 12,4% (linnades 12,2, maal 13,1).

Maapiirkonna tööhõive olukord muutub järjest kriitilisemaks: kui 1998 töötas samas vallas 62% hõivatutest, siis mullu vaid 50,4%. Linnades käib tööl üle 40% hõivatutest.

Ei ole saladus, et maal on nii töötingimused kui ka palgatase võrreldes linnade ettevõtetega kehvem. Toetustest elamine on kasulikum kui madala palgaga töötada, seetõttu on eriti oluline maksuvaba tulu määra tõstmine, sest see suurendab suhteliselt rohkem just madalapalgaliste sissetulekuid.

Euroopa riikide kogemused näitavad, et tööhõive edendamise seisukohast on kõige tulemuslikumad kohaliku ja regionaalse tasandi projektid. Eestis on oluline igati toetada selliseid kohaliku ja regionaalse tasandi algatusi, mis loovad uusi töökohti, sh uutes sektorites, nagu ökoloogiliselt puhas ja mahetootmine, keskkonna- ja sotsiaalhoolekanne ning puhkuseteenused, samuti väikeettevõtete arendamisel ja toodangu mitmekesistamisel.

Maksukoormus, eelkõige tööjõukulud, määravad tööandja otsuse, kas töötajate arvu vähendada või suurendada. Samas ei ole uuringutes leidnud kinnitust väide, et maksude tase on Eestis investoritele esmane kaalutlus. Eesti palgataseme juures jäävad ka 33% sotsiaalmaksu arvestades tööjõule tehtavad kulutused võrreldes läänepoolsete naabrite omaga suhteliselt väikesteks.

Autor: Tõnu Taat