Oskustööliste leidmine logistikas muutub peagi keeruliseks

Nädal tagasi selgitasid teisel Äripäeva transpordi arengu konverentsil ettevõtjad, et oskustöölisi, nagu laotöötaja, komplekteerija, on keeruline leida. Logistika kutsehariduse teemal ettekande pidanud Enno Lend ennustas, et kuue aasta pärast on Eestis väga keeruline leida transpordivaldkonnas oskustöölist, näiteks laotöölist või veoki-bussijuhti. Põhjuseks see, et Eestis pole populaarne õppida rakenduslikke erialasid, ühiskond suunab tudengeid pigem akadeemilise hariduse poole.

Kui juhte tuleb juurde piisavalt, siis oskustööliste juurdekasv lõpeb peagi. Keskmiselt jätkab 60% sündinutest haridusteed kõrgkoolis ja 30% rakenduslikus koolis. Lennu ennustusel sünnib aastail 2009?2010 tänase sündimuse langustrendi järgi sama palju lapsi, kui on kõrgkoolis kohti, ehk konkurss on üks inimene kohale. Kui kõrgkoolid jätkavad õppekohtadega samas mahus, on neil rohkem kohti kui kõrghariduse omandajaid (60% sündinutest), ehk kõik sündinud saavad minna kõrgkooli õppima.

Saksamaa kolleegid soovitasid Lennu sõnul alustada lobitööd. ?Vanemad ja ettevõtted peaksid selgitama, et laotööline või autojuht on samuti hea elukutse,? selgitas Lend. ?Igal juhul on see parem, kui väiksemate akadeemiliste annetega inimene peab end venitama kuidagi bakalaureuseõppe lõppu, ta ei löö tööjõuturul läbi.?

Teine võimalus on tööjõudu nii-öelda sisse vedama hakata, nagu teevad mitmed tööstused, kellel on puudus keevitajatest, metallitöölistest jne. Samas tuleb arvestada tagajärgedega, mis sellega kaasnevad.

Tööjõu ulatusliku sissevooluga kokku puutunud Saksamaa teadlased selgitasid, et 1960.?1970. aastatel toodi Saksamaale oskustöölisi Türgist. Kui tollane põlvkond oli Saksamaale tänulik, siis sissetoodud tööliste lapsed ja lapselapsed nõuavad täna juba türgikeelseid ametijuhendeid, silte, oma lasteaedu ja koole.

Lisaks soovitasid saksa kolleegid kõrvaldada ülikoolides hägus õpe, kus õpetatakse peaegu kõigest midagi, ja hakata õpetama konkreetsemaid teadmisi ja oskusi.