Maksustatava kasumi mõiste täpseks

Eestis on kombeks rääkida, et kasumit meil ei maksustata, maksustatakse dividende. Euroopas tavatsetakse väita, et dividendide maksustamine Eestis kahjustab võrdse konkurentsi põhimõtet ja Eestil tuleb sellest 2009. aastaks loobuda. Isegi selline otsus olevat olemas. Kahjuks ei ole mõlemad väited õiged. Ka iga tähelepanelik raamatupidaja teab, et tulumaks arvutatakse küll dividendisumma järgi, kuid mitte tuntud-teatud 26%-lise määraga, vaid 26:74, s.o 35%-lise määraga. Miks nii? Sellepärast, et tegelikult maksustatakse kasumit, millest pärast tulumaksu eraldamist dividendid moodustatakse.

Esiteks, Eestis dividende ei maksustata. Teiseks, Eestis kehtib küllaltki kõrge ühtne kasumi maksustamise määr (praegu 26%). Kolmandaks, kasumi maksustamisel on üks erand: maksu ei võeta kasumi selle osa eest, mis läheb investeeringuteks. Selline on Eesti maksusüsteemi täpne kirjeldus. See, et Eesti kasumimaksu süsteemis on üks erand, ei ole midagi erilist. Iga riik kasutab maksusüsteemi erandeid üksikute finantsprobleemide lahendamiseks. Kurja tahtmise puhul võiks igaühte neist nimetada konkurentsitingimuste rikkumiseks.

Toome näiteks söetööstuse dotatsioonid meid kritiseerival Saksamaal, mis moodustavad 75 000 eurot kaevuri kohta aastas ja oleksid piisavad, et odavamatest naaberriikidest sisse osta kogu vajalik süsi ning saata kõik kaevurid aastaks Mallorcale puhkama. Tagajärg: takistatud on Poola kivisöe eksport Saksamaale ja kahjustatud tootmise koondefektiivsus Euroopa Liidus.

Paraku toetatakse sellega lootusetult vananenud ebaefektiivset minevikutootmist, samas on Eesti maksusoodustus suunatud tulevikutootmise arendamisele. Seepärast ei tulekski ilmutada paha tahtmist Eesti maksusüsteemi suhtes.

Siit tuleneb ettepanek aastaks 2009. Muidugi, kõige parem oleks säilitada senine süsteem. Kui see ei õnnestu, siis tuleks Eestis täpsustada tulumaksuseadust mitte niivõrd sisuliselt kui sõnaliselt. Tuleb sõnastada selgemalt, et maksustatakse kasumit pärast selliseid ja selliseid mahaarvamisi (kasum investeeringuteks). Investeerimiskasumi mõiste tahab samuti täpsustamist.

Praegu kuulub investeeritava ja seega maksuvaba kasumi hulka ka kasum, mis jääb bilanssi ?eelnevate perioodide kasumina?, mida edaspidi võib kasutada dividendideks. Süsteemi selguse mõttes sellist võimalust ei saaks tulevikus olla. Eesti eelarve seisukohalt ei ole soovitav ka fondiemissiooniks suunatava kasumi maksuvabastus. Fondiemissioonist saadav aktsionäri tulu on samaväärne ajas nihutatud dividendidega, mille mitteresidendist aktsionär realiseerib oma asukohariigis, makstes tulumaksu aktsia soe-tamis- ja müügihinna vahelt juba välisriigi eelarvesse.

Siit järeldaksime, et Eesti uues täpsustatud tulumaksusüsteemis tuleb investeerimiskasumiks nimetada kasumit, mis pärast auditeerimist suunatakse selleks loodavasse investeerimisreservi fondi. Jaotatud ka-sumi teise osa moodustaks siis ?eelmiste perioodide maksustatud kasum?, mida ettevõte alati võib kasutada ka dividendide maksmiseks.

Võib optimistlikult arvata, et selline süsteem oleks tunduvalt raskemini või üldse mitte rünnatav enne ja pärast 2009. aastat. Vastupidi, selle eelised majandusarengu kiirendamisel oleksid silmnähtavad ja peaksid pälvima rakendamishuvi ka teistes riikides.

Autor: Rein Otsason