Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peategelast polnudki reklaamis
Renault? uue väikeauto Modus Eesti esitlusel vaatasid ajakirjanikud peale uue mudeli telereklaamide nägemist üksteisele nõutult otsa. Põhjus selles, et autot ennast ei olnud üheski reklaamis. See on siinmail autoreklaamide puhul tavatu. Küll olid peategelased kontorirotid, kes üksteise võidu autodega kontori parklas trips-traps-trulli mängisid, õde, kes ajab haiglas patsiendid sireeniga üles või siis lennukite suunaja lennujaamas, kes hakkab keset tööd tantsima. Absurdne ja naljakas, eksju?
Tavaliselt on aga autoreklaamid on Eestis ühetaolised. Reeglina on kas kaadris auto ise, juures ka peoga igasuguseid keerulisi numbreid, millest keskmine autoostja või -huviline tunneb ära pooled. Tavaliselt need inimest ei huvita. Aga auto pole vaid kogum erinevaid materjale ja numbreid. See on lugu, emotsioon ja maailmavaade.
Moduse reklaame vaadates emotsioon peitu ei jää. See paneb reageerima, sest reklaam räägib loo pealkirjaga ?Modus?. See on värvikas, kelmikas, särtsakas ja natuke ulakas lugu. Nagu laps, kes täiskasvanu nahas ka mõnikord mingisugust meeletust tehes välja lööb. Auto slogan?gi on ?Täiskasvanuks saada?! Milleks??. Ja selle juures ei ole reklaamis oluline, kui palju ta keskkonda mingeid gaase eritab, sajani kiirendab või pakiruumi mahutab. Oluline on, et potentsiaalsel kliendil tekiks tahtmine natuke ulakas olla ning olla osa sellest loost. Et tekiks huvi. Seda tema klipid ka suudavad.
Inimene otsib usutavat lugu, mitte kasti faktidega, mis on huvi tekkimiseni olulised vaid müüjale.