Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ilya Kabakov ja Eesti
lya Kabakov on kõige kuulsam elus vene kunstnik ja tema esinemine Tallinna Kunstihoones on kahtlemata kunstielu tippsündmuseks.
Kabakovi liitis Eestiga eelkõige sõprus Moskvas elanud ja töötanud eesti kunstniku Ülo Soosteriga, kellega neil oli 1960. aastast peale ühine ateljee.
1987. aastal NSV Liidust pagulusse läinud Kabakov elab praegu New Yorgis. Suurelt kodumaalt lahkumise järel nautis ta buumi huvist tema kui mitteametliku kunstniku loomingu vastu. Tal oli ridamisi suurejoonelisi näitusi ja kaalukaid oste. Üsna varsti nägi ta siiski, et vaid kunagise põrandaaluse kunstniku staatusega ei püsi kaua kunstielu huvikeskmes, pealegi oli vene avangardi teine laine paljuski kunstiarengu üleeilne päev.
Selles kõiges veendunud, võttis Kabakov suuna installatsioonikunstile ja juba varsti sai temast siin juhtiv meister. Suurema osa installatsioone maailma eri paigus on ta loonud koos abikaasa Emiliaga. Kabakov peab oluliseks, et vaatajad ei jalutaks ta töödest lihtsalt mööda. Oskus köita ning jätkuvalt ka üllatada publikut iseloomustab selle geniaalse kunstniku loomingut.
Ilya Kabakov on väga kallis kunstnik. Kuigi meil pole lausa sellist metseeni, kes tema loomingut ekstra koguks (nagu Lätis näiteks!), on ta tööd esindatud siiski kolmes meie erakogus. Ilya Kabakov on ka Eesti Kunstiakadeemia audoktor.
Parasjagu Tallinnas olevast installatsioonist ?Tühi muuseum? kõneldes kurtis kunstnik, et muuseumid pole eriti valmis neid oma püsiekspositsioonidesse võtma, pidades silmas eelkõige nende mahukust.
Häppeningid, perfomance?id ja installatsioonid tekkisid kunagi just vastukaaluks nn muuseumikunstile ja saatuse irooniana otsivad nemadki omale kohta just muuseumides.
Autor: Mart Lepp