• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööliste ettevalmistus vajab firmade ja koolitajate koostööd

    Tänapäevane käsitlus kaupade ja teenuste kvaliteedi tagamisest pole uus, hansalinnade traditsiooni kohaselt tingis kaubavahetus samalaadsed ?mängureeglid? mitmesugustele käsitööühingutele juba keskajal, mida tänapäevaselt nimetatakse vahel saksakeelest mugandatult ?tsunfti seadusteks?.
    Eesti transpordi- ja logistikaettevõtete töötajad olid sunnitud omandama uued oskused, teadmised ja hoiakud (nn tsunfti seadused), mis tulenesid valdkonna tegevuse ja seda reguleerivate õigusaktide rahvusvahelisusest. Taasiseseisvumise järel pidid ettevõtted arvestama rahvusvahelisi konventsioone, seadusi, määrusi, üldtunnustatud äritavasid jne enne, kui need Eestis ametlikult jõustusid.
    Siit tuleneb minu arvates ka üks võimalikke selgitusi, miks nii sageli kuuleme põhjendatud ja ka põhjendamata kriitikat kutsehariduse aadressil. Tööturu kolm erinevat osapoolt ? ettevõtted, töötajad ja õppeasutused ? tunnetasid muutuste olulisust erinevalt. Tulemuseks oli see, et osa transpordi- või logistikaettevõtteid on tegevuse lõpetanud ja nende asemel on uued ettevõtted.
    Kuid mis on saanud mõnedest töötajatest ja õppeasutustest, kas töötajad otsivad vastavalt oma haridusele olematuid töökohti ja kas õppeasutused koolitavad selliseid spetsialiste, keda vajati kümme aastat tagasi? Paraku on tänaseni säilinud liiga suur erinevus tööturu erinevate osapoolte muutuste tunnetuses ja vahel elatakse nagu erinevates ajastutes.
    Kiired muutused on kaasa toonud vastuolu tööalase ettevalmistuse ja tööturu tegelike vajaduste vahel, mis peamiselt väljendub õppeasutuste õpikeskkonna ja õpetamise pädevuslikus mahajäämuses ning vahel ka ettevõtete hoiakutes kutseharidusele. Täna on õnneks edukamad tööandjad mõistnud, et ettevõtte edu ja jätkusuutlikkuse tagab tehnoloogiliste- ja finantsressursside kõrval kindlasti intellektuaalne kapital.
    Nendest kolmest eeldusest väärib esiletõstmist kindlasti töötajate ettevalmistus nii tasemeõppes kui ka täienduskoolitus. Meil on võrdlemisi hästi käivitunud kutsekvalifikatsioonisüsteem ja läbi kutsenõukogude kutsete omistamise võimalused. Iseküsimus on see, millisel määral ja kuidas hakkavad logistika- ja transpordiettevõtted väärtustama kutsetunnistust omavaid töötajaid. Kuid minu arvates pole see hetkel kõige aktuaalsem küsimus.
    Kutseõppe valupunkt on pigem töötajate järelkasvu tagamine nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses kontekstis. Transpordi- ja logistikasektori ettevõtetes esineb juba täna oskustööliste puudus. Võib-olla on see tingitud kutsehariduse madalast mainest ja õppurite aegunud arusaamadest oskustöölise töö iseloomu ja maine kohta.
    Kutseõppeasutuste õppekavadest leiame sellised levinumad õppekavade nimetused nagu autode ja masinate remont, autojuht, autolukksepp, traktorist, autojuht, teede- ja metsamasinate juht, autolukksepp, kaubakäsitlus, veokorraldus, laomajandus jne.
    Kutsealase ettevalmistuse ülesanne õppekava sisu ja õpetamise metoodika seisukohalt on teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine, millega kaasneb valmisolek erialaseks ja ametialaseks tegevuseks. Teine pool kutsealasest ettevalmistusest on riigi tellitavate õppekohtade arv õppekavade lõikes, mis peaks tagama oskustöötajate järelkasvu transpordi ja logistikasektori ettevõtetele.
    Käesolevaks õppeaastaks oli koolitustellimus transporditeenuste osas kokku 370 õpilast. Õnneks on õppekohtade arv veidi suurenenud, kuid ikkagi on lähiaastatel oodata oskustööliste puuduse suurenemist ja seoses sellega mitmete probleemide süvenemist eelkõige kutseliste autojuhtide, bussijuhtide ja laotöötajate mittepiisavas järelkasvus.
    Eespool toodud oskustööliste ja ka muude kutsealade ettevalmistust mõjutab alates 2008. aastast õpilaste eaklasside vähenemine. Kui praegu asub kõrgkoolidesse ja kutseõppeasutustesse õppima vanuserühm, kus sündimus oli 24 000?25 000 last aastas, siis edaspidi on õppijaid ca 13 000?15 000 õpilast aastas, mille tulemusel väheneb madala populaarsusega kutseõppekavade omandajate arv katastroofiliselt. Seega saab ohuks ühetaoliste hariduskohortide domineerimine, mis ei vasta tööandjate vajadustele.
    Autor: Enno Lend
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.