• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tugev kinnistusraamat ei täida advokaatide taskuid

    Leon Glikman väidab, et Eesti kinnistusraamatusüsteem muutvat Eesti kinnisvaraturu ?üheks maailma aeglasemaks? ning peletavat hulgaliselt välisinvestoreid, kes tahaksid siin äri alustada (vt Eesti mõttetud reeglid peletavad välisinvestoreid ÄP 12.11.).
    Glikman ei näita, millele ta oma väites tugineb. Seda ei saagi teha, sest Eesti kuulub riikide hulka, kus kinnisvarakäive on üldiselt hästi korraldatud. See ei tähenda, et midagi ei saaks ega tuleks paremaks muuta. Kuid siiski: kui Eestis arvestatakse tehingule kuluvat aega nädalates, siis riikides, mis tegelikult on ses suhtes maailma aeglasemad, kulub selleks aastaid.
    Ilmselt on Äripäeva lugejal veel meeles, et diskussioon notariaadi mõju üle ärikeskkonnale sai alguse Maailmapanga va-leandmeist kinnisvaratehingute kohta Eestis. Kuna näib, et kõik pole leidnud mahti end õigete andmetega kurssi viia, tuleb põhiline üle korrata.
    Eestis on kinnisvarakannete keskmine menetlusaeg praegu kaks-kolm nädalat, st kolm-neli korda lühem kui Maailmapanga andmeil. Tõsi on, et probleemid ilmnevad tõestamist vajavate tehingute puhul, mille keskmine notarijärjekord on Tallinnas üks kuu. Kuna selliste tehingute arv on majanduse arenedes pidevalt suurenenud, pole notariteenuse kättesaadavus tõesti veel rahuldav, eriti Tallinnas.
    Originaalse võluvitsana välja käidud idee suurendada notarite arvu on aga sissemurdmine lahtisest uksest ? iga notariaadi teemal kirjutaja võiks teada, et lähemate aastate jooksul kahekordistatakse notarite arvu.
    Raske on tõsiselt diskuteerida väite üle, et notarid on peamine põhjus, mis sunnib investoreid pagema. Mitmed uuringud eesotsas Maailmapanga omadega kinnitavad, et Baltimaades mõjuvad investeerimiskliimale halvasti eelkõige kõrged tööjõumaksud (vt ÄP 09.11., Thomas Laursen). Notariaadi rolli on siin ilmselgelt üle tähtsustatud.
    Eesti kinnistusraamatu eelised on lihtsus ja usaldatavus. Selline mudel annab ostjale pea sajaprotsendilise garantii, et ta saab kinnisvaratehingu sõlmimisel kinnisasja omanikuks õiguspäraselt ning tema kinnisvara tema nõusolekuta ei müüda ega võõrandata.
    Kinnisvaratehingu sõlmimisel piisab üksnes kinnistusraamatu andmetest ning ostjal puudub vajadus müüja kohta täiendavaid andmeid koguda.
    Et süsteem tõepoolest toimib, saab paradoksaalsel kombel näidata ka ühe vastupidise näite, õigemini selle tuntuse kaudu. Brunhild-Dorothea Tiesenhauseni kinnistuga seotu on saanud kurikuulsaks. Juhtus see, mida poleks tohtinud juhtuda, ning asjaosalised ja ka tehingu tõestanud notar said karistada. Sellele juhtumile osaks saanud tähelepanu näitab aga ka seda, et praegune süsteem on üldiselt vägagi turvaline ? kümne aasta jooksul, mil on toiminud kinnistusraamatusüsteem, on kümnete tuhandete tehingute juures olnud mõni üksik tõsine pettus.
    On õige, et Euroopas ei nõuta alati tehingute notariseerimist. Samas on notari funktsioon riigiti erinev: kui Eestis osutab notar kliendile dokumentide koostamisel sageli ka õigusabi ning konsulteerib registrile esitatavate dokumentide osas, siis paljudes teistes riikides piirdub notari roll tihti üksnes isikusamasuse tõestamisega.
    Kui Eestis on võimalik teha kinnisvaratehingut notari juures ilma täiendava juriidilise abita, siis mujal Euroopas tuleb keerukamate tehingute puhul reeglina kasutada advokaadi või mõne teise kalli spetsialisti teenuseid, samuti kindlustada end õiguslike riskide vastu. Lõppkokkuvõttes kinnisvaratehingu registreerimise protsess ajaliselt ei erine, küll aga on see meie süsteemis kliendile odavam.
    Kuni piirdutakse lööva, ehkki alusetu retoorikaga, nagu ?üks maailma aeglasemaid? jms, ei ole mõistlik diskussioon kinnistamise, notarite ja ärikeskkonna teemal võimalik. Sellised dramaatilised tühiväited panevad kahtlema, kas konstruktiivne arutelu ongi üldse eesmärk.
    Loobumine tugevast kinnistusraamatust ja notariaadist tähendaks muu hulgas pikalevenivaid kinnisvaravaidlusi kohtutes, mida meil praegu praktiliselt ei ole. See võib olla mõne advokaadibüroo unistus.
    Riik peab hoolt kandma ka selle eest, et inimene võiks kinnisvara ostes olla kindel omanikuks saamises ega peaks muretsema, et kui endise omaniku suhtes tekib õigusvaidlus, satub tema omanikustaatus kahtluse alla.
    Autor: Margus Sarapuu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: uus börsifirma ja Ülemiste keskuse laienemisplaanid
OA Coffee on esitanud taotluse oma aktsiate, sh pakkumise käigus emiteeritavate aktsiate kauplemisele võtmiseks Nasdaq First Northil. Praeguseks ei ole noteerimisorgan veel OA Coffee aktsiate kauplemisele võtmise kohta otsust teinud, kuid ettevõte juba teavitab investoreid eesootavast IPOst.
OA Coffee on esitanud taotluse oma aktsiate, sh pakkumise käigus emiteeritavate aktsiate kauplemisele võtmiseks Nasdaq First Northil. Praeguseks ei ole noteerimisorgan veel OA Coffee aktsiate kauplemisele võtmise kohta otsust teinud, kuid ettevõte juba teavitab investoreid eesootavast IPOst.
Hinnakasv mõjutab majandust aina enam
Nii selle aasta lõpu kui järgmise aasta alguse majandusnäitajate kujundamisel omab aina suuremat mõju kiire inflatsioon. Vaatamata praegusele valusale hinnatõusule on peamine stsenaarium endiselt inflatsiooni raugemine järgmise aasta teises pooles, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Nii selle aasta lõpu kui järgmise aasta alguse majandusnäitajate kujundamisel omab aina suuremat mõju kiire inflatsioon. Vaatamata praegusele valusale hinnatõusule on peamine stsenaarium endiselt inflatsiooni raugemine järgmise aasta teises pooles, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.