Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poepinna rendihinda saab alla kaubelda
Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits möönab, et olukord kaubanduspindade turul on muutunud võrreldes kahe aasta taguse ajaga. Ta kinnitab, et kaupmeestel on hoopis suurem võimalus hinnaläbirääkimisteks ning ennustab, et järgmine aasta kaubanduspindade hinnad seepärast langevad.
Ta lisab, et Ülemiste keskuses on kauplejad viimasel ajal hinnaläbirääkimisi pidanud ning
on ka lahkujaid, mistõttu keskuses leidub vabu pindu. Kuid Pärnits lükkab ümber leviva väite, nagu oleks väga lihtne Ülemiste keskusesse igasugust pinda leida. ?Täna on keskuses täituvus suurem kui keskuse avamisel ja vakants seega langenud,? sõnab Pärnits.
Ober-Haus Kinnisvara tegevjuhi Hindrek Leppsalu hinnangul on suurenemas eelkõige hindade diferents erinevate kaubanduskeskuste vahel: need keskused, mis pole väga populaarsed, on juba sunnitud hinda alandama. Diferentseerumine viib Leppsalu hinnangul nii kaugele, et alati ei piisa ka hinna alandamisest. ?Mõnes keskuses ei tasu kaupmehel ka nullrendiga pinda üürida,? sõnab Leppsalu. ?Samas kui näiteks Aatriumi sisustuskaubamajas (Pärnu mnt 234) on endiselt rentnikest järjekord.?
Kristiine Keskuse juhi Allan Remmelkoore sõnul Kristiine keskuses pole kaupmehed ei hinda alla kauplema ega lahkuma hakanud, kuna külastajate hulk on jäänud endiseks hoolimata sellest, et tänavu lisandus ca 75 000 ruutmeetrit kaubanduspinda. Ta möönab, et hinnadiferents erinevate valdkondade kaupmeeste vahel on ja jääb, sest mõnda tüüpi kauplused on kaubandusekeskusele vajalikud, ent ei suuda tipprenti maksta.
Kui nüüd mõni arendaja võtab ette järjekordse kaubanduskeskuse rajamise, siis kas kaupmehed hakkava üüripinadele tormi jooksma või mitte, sõltub uue rajatava kaubakeskuse asukohast.
Kui koht on väga hea, hoone kontseptsioon hästi paigas, siis ka trügimine tuleb. Kuid loomulikult tekib iga uue kaubakeskuse klientuur olemasolevate arvelt.
Need, kes kaotavad kliente, on sunnitud mõtlema, kuidas olukorda parandada ja leidma uusi ideid kaubakeskusesse külastajate meelitamiseks, kohendama senist kontseptsiooni või leidma uusi kaubagruppe või teenuseid pakkuvaid üürnikke.
Ma ei arva, et tuleks oodata üleüldist kaubanduspindade üürihindade langust. Kindlasti aga toimub üürihindade süvenev diferentseerumine erinevate kaubanduskeskuste ja neis pakutavate üüripindade vahel. Tähendab see muidugi, et mõnel pool tõepoolest üürihinnad langevad, aga mõnel pool võivad hoopiski tõusta.
Antud teema on aktuaalne, kuid siiski sõltub väga palju asukohast.
Endiselt on nõutakse enim kesklinnas suure jalakäijate hulgaga koormatud tänavate äärseid kaubanduspindu, mille järele ületab nõudlus pakkumist, vabanevale pinnale on üürileandjal võimalik kiiresti uus klient leida.
Samas kaubanduspindade potentsiaalsed üürnikud, s.o jaemüüjad, ei pea enam oluliseks haarata postisiooni igas võimalikus kaubakeskuses või linnaosas. Üürnike otsused on läbimõeldud ning kaalutletud, jälgitakse ka keskuse perspektiivi, kaasrentnike profiili, külastatavust ja kulusid.
Seega on vähem atraktiivsetes asukohtades paiknevad kaubanduskeskustes sunnitud vastu tulema üürnike nõudmistele, mis puudutab üürihinda, üürilepingu siduvust (üürnikupoolsed garantiid ning kohustused lepingu lõpetamise korral) ning pigem dikteerib vähem atraktiivsetes keskustes üürilepingu paindlikkuse taset ning tingimusi üürnik.
Varasem tormijooks oli igapidi loogiline käitumine, kuna tasemel keskusi oli lihtsalt niivõrd vähe.
Tänasel päeval aga on rentnikel võimalus juba valida, pakkumisi on turul piisavalt ja sellest lähtuvalt on üsna loomulik, et keskused peavad hinnakujunduse juures rentnike huvidega rohkem arvestama. Jäik hinnadiktatuur ei ole enam sellises konkurentsisituatsioonis võimalik.
Sellest lähtuvalt on tõepoolest rentnikel ühel või teisel juhul võimalik hinna üle läbirääkimisi pidada. Tihti on kergem selliseid läbirääkimisi alustada neil, kes keskuse kontseptsiooniga väga hästi kokku sobivad.
Ja seetõttu sõltub hinna tingimisruum seda enam konkreetsest huvilisest. Näiteks kui keskuses oleks ette nähtud, et kingakauplusi on ainult kolm, aga huvilisi sinna on kuus, siis hinna allakauplemine ei pruugi õnnestuda. Kui aga mingi muu sektori osas on huvi madal, siis seal on ka hinna üle kauplemise võimalused suuremad.