IKEAd tabasid Venemaal tagasilöögid

Läinud reedel seiskasid kohalikud ametivõimud Moskva lähistel IKEA suure kaubanduskeskuse avamise. Korraga leiti, et juurdepääsuteed maa-alale, kust jookseb läbi suur gaasijuhe, ei vasta nõuetele, kirjutas Rootsi päevaleht Dagens Näringsliv.

IKEA juhtide sõnul on probleem hoopis selles, et IKEA põhimõtteliselt ei maksa altkäemaksu. ?Nad ei lase meil avada ja põhjused, mis nad toovad, on konstrueeritud,? ütles lehele Lennart Dahlgren, IKEA Venemaa haru juht.

?Mingil määral oleme ohvriks langenud oma eetilistele standarditele ametivõimude kohtlemisel,? tunnistas ka Hans-Göran Stennert, nõukogu esimees firmas Ingka, millele IKEA kuulub.

Kokku on IKEA uude kaubanduskeskusesse, mis on kokku ehitatud 2000. aasta märtsis avatud sisustuskaubamajaga, investeerinud ca 300 miljonit dollarit ehk 3,5 miljardit krooni. 230 000ruutmeetrise põrandapinnaga keskus, kuhu mahub lisaks 250 kauplusele ka jäähall ja kino, on Euroopas üks suuremaid. Külastatavuseks prognoosis IKEA avamise eel ca 40 miljonit inimest aastas, mis on enam kui IKEA Londoni kaubanduskeskuse külastatavus.

Probleeme on Himiki kaubanduskeskusega olnud juba algusest peale. Muu hulgas investeeris IKEA 47 miljonit krooni juurdepääsusilla ehitamiseks, mis aga tuli kohalike ametivõimude käsul lammutada. Veidi aega hiljem nõudsid ametnikud teise silla ehitamist mitte kaugele kohast, kus esimene sild oli lammutatud.

?Kui meil ei oleks seljataga IKEA ressursse, siis ma ei tea, kas me oleksime jätkanud,? tunnistas hiljuti Dagens Industrile antud intervjuus Lennart Dahlgren. ?Meil, nagu kõigil välisfirmadel, tuleb tegemist teha väljapressimiste, sabotaa?i ja altkäemaksu nõudmistega. Ärikliima Venemaal on halvemaks läinud,? tõdes Dahlgren. Kuid IKEA on Venemaal suur tegija ning altkäemaksu ei maksa. ?Mitte üks sent ei lähe kellegi taskusse,? ütles Dahlgren.

Laienemine Venemaal on IKEA looja Ingvar Kampradi eriline armastus. ?Tunnen endal sotsiaalset missiooni tarnida vaestele Vene kodanikele häid asju,? ütles ta ajalehe Dagens Industri nädalalõpulisale. Tänaseks on IKEA Venemaale rajanud neli kaubamaja ? kaks Moskvas, üks Peterburis ja üks Kaasanis. Edasi plaanib IKEA ehitada Venemaa miljonilinnadesse veel vähemalt 15?17 sisustuskaubamaja. Nende kõrvale ehitab IKEA suuri kaubanduskeskusi, nagu see, mis läinud nädalal Moskvas avamata jäi. Lisaks on IKEA-l mööblivabrik, plaanis on ehitada veel vähemalt kaks vabrikut.

IKEA plaanib Venemaale investeerida veel vähemalt 35 miljardit krooni. Järge ootab Ukraina, kus Kamprad suvel kohtus ametist lahkuva presidendi Leonid Kut?maga. ?Ikea hakkab oma esimest kaubamaja Ukrainas ehitama kohe, kui praegune poliitiline konflikt on lahenenud. Krunt Kiievi lähistel on juba välja vaadatud.

Ärikliima halvenemine ning investeeringute vähenemine on üks põhjusi, miks Venemaa majanduskasv tuleval aastal aeglustub.

Reedel langetas Venemaa majandus- ja kaubandusministeerium tuleva aasta SKP kasvu prognoosi poole protsendipunkti võrra, 5,8 protsendile.

Asemajandusminister Andrei ?aronov hoiatas, et kui rünnakud suurfirmadele jätkuvad, võib kasv aeglustuda ka kõigest 3?4 protsendile, vahendas Bloomberg.

Läinud nädalal said tagantjärele maksunõude sideoperaatorid Vimpelcom ja Megafon.

?Kõik arvavad, et varsti jõuab järg nende või nende partnerite kätte. See ei ole atmosfäär, mis stimuleeriks investeeringuid. Kõik mõtlevad, kuidas oma raha päästa ja peita,? ütles ?aronov.

Eelkõige on vähenenud investeeringud naftasektorisse, mis on olnud peamine majanduskasvu mootor. Jaanuarist oktoobrini on investeeringud vähenenud 20%. Juunis kasvas Venemaa 9,5%, oktoobris 7%. Naftakompaniid Exxon Mobil ja Total on teatanud, et ei plaani osaleda naftakompanii Jukos peamise tootmisüksuse oksjonil.

Tänavu kasvab Venemaa SKP kõrge nafta hinna toel 6,8?6,9% pärast läinud aasta 7,3% kasvu.