Üksteist aidates saavutame tasakaalu

Kuningas Saalomon, kelle kohta öeldakse, et tal oli rikkust rohkem kui ühelgi teisel kuningal, on 3000 aastat tagasi öelnud: ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda te-ha! Kui kõik seda ajatut tarkust ka täna rakendaksid, ei tekiks küsimust, milleks heategevust üldse vaja on. Puuduse all kannatajad saaksid selle, mis teistel on ülearu, ja need, kel on ülearu, aitaksid teiste puudust leevendada. Nõnda sünniks tasakaal.

See kõlab utoopilisena, kuid see on ilus ideaal, mille poole nii üksikisikul kui ka kogu ühiskonnal püüelda. Kuid anda ja annetada saame ikka ainult nii, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisiliselt.

Tsiviliseeritud maailmas on heategevus laialt levinud. Kui vaadata Eestit, siis heategemine on üha enam ka meie ühiskonda juurdumas. Kogutakse kodututele, tänavalastele, haigetele. Häda ja vaesust on meie ümber aga alati ja tulevikus võib see igaüht meist tabada. Minevik on õpetanud puuduse korral pigem riigile näpuga näitama ja vastutajaid otsima. Vahel näeme endid heategejate või riigi sotsiaalprogrammi täitjaina ega hooma nähtamatuid pangakontosid, millele omakasupüüdmatu tegevusena krediit või lausa boonusepott koguneb.

Heategevust harrastavatele inimestele vaadatakse hästi. Nähakse, et sul läheb hästi ja sa pole ahne saavutatut endale jätma, vaid jagad seda teistega. Ja kui ise teed head, siis tehakse sulle head. Kõike, mida tahad, et inimesed sulle teeksid, tee ka teistele.

Kui üksikisiku tasandilt minna ettevõtete ja organisatsioonide heategevusele, siis on heategemisel silmanähtavalt ratsionaalsemaid võimalusi ja ka tagajärgi. Milleks ettevõttele heategevus ja annetamine?

Annetus on kink heast südamest, mis võib olla suunatud firma maine parandamisele turul ja firma töötajate seas. Ettevõtete iseloomustamiseks kasutatakse terminit ?sotsiaalselt vastutustundlik?. Annetama ei peaks selleks, et teenida välja selline iseloomustus, vaid selleks, et inimesi aidata. Väike annetus ütleb firma kohta sada korda rohkem kui mahukas reklaamikampaania, seda eriti väikefirmade puhul.

Öeldakse, et saamisrõõm on hea tunne, aga andmisrõõm on veel parem. Annetades kogub firma mõlemat ? ühe käega saab ja teisega jagab abivajajatele.

Firma toetusfond räägib firma kultuurist ja tööpõhimõtteist. Kasum tuleb inimeste taskust ühiskonnast. Kuna riik ei suuda ega peagi kõiki abivajajaid aitama, siis on erasektoril kõigile meeldiva ja terve ühiskonna kujundamisel oluline roll. Ühiskond, kus inimesed külmuvad või nälgivad tänaval surnuks, ei ole terve ühiskond!

Eesti noores ühiskonnas domineerivad reeglina väga suured ja miljoneid kroone teenivad ettevõtted. Silmapaistvamad annetajad (mitte sponsorid!) tulevad hoopis väike- ja keskmiste ettevõtete seast, mis ühel aastal teenivad väikese kasumi, teisel jäävad nulli või koguni miinusesse. Sest suured firmad on niigi kogu aeg ühiskonna huviorbiidis, väikesed peavad aga pingutama, et kaardile saada, ja teevad seda annetamise kaudu edukalt.

Ühiskond väärtustab annetamist järjest enam. Kui suurfirma spondeerib miljonitega suusatajate ettevalmistust, siis on see reklaam. Suusatajad kannavad terve hooaja mütsil selle firma logo.

Annetus pole niivõrd ratsionaalne reklaam, kui omakasupüüdmatu hoolivuse näitaja. Keegi ei pane annetaja logo kodutu mütsile. Aidata kellelgi inimväärselt elada on aga suurim heategu.

Hea on töötada kollektiivis, kui firma on sotsiaalselt vastutustundlik, võtab vastutust ja andmist oma organisatsiooni loomuliku, tingimusteta osana. Vastutuse puudumine muudab võimatuks teiste abistamise. Kes meist tahaks töötada ettevõttes, mis igal aastal omanike taskud miljoneid täis topib? Kui tööline saab olla osa jõust, mis genereerib raha, mida kasutatakse muu hulgas kellegi aitamiseks (mitte vaid omanikule villa ostmiseks), on see töötaja lojaalne. Inimeste loomuses on rõõmustada heategude üle, mida nad on ise teinud.

Kui noored, edukad ja vastutustundlikud ettevõtjad annetavad ja head teevad, näitab see ühiskonna aktiivsemat poolt esindavate inimeste pühendumist probleemide lahendamisele ja see innustab teisi. See pole teatritegemine ega sinisilmne idealism. Need inimesed, kes hoolivad, tahavad aidates maailma paremaks paigaks muuta. Kõrgete ideaalide poole püüdlemisest võidab igaüks, kogu ühiskond. Maailm on selline, milliseks meie koos teda kujundame.

See pole eksitus, et oleme ajas ja ruumis kindlas kohas Maa peal ning oleme siin kõik koos ? noored, vanad, haiged, terved, targad, rumalad, vaesed ja rikkad. Ja et maailm oleks elamisväärne paik, tuleb üksteist edasi aidata. Kas või annetades heategevuseks.

Autor: Riina Vändre