Betoonpõranda pinnaviimistluse määrab koormus

Betoonpõrandate välja­nägemist mõjutavad liikuvad mehhanismid, mis koormavad põrandaid, ja keemilised protsessid, mis lagundavad pinda. Et tagada siiski kivipõrandate korralik väljanägemine ja pikk eluiga, tuleb valida koormusele vastav põrandakonstruktsioon. Tähelepanu tuleb pöörata ka betooni koostisele ja pinnatöötlusele. Õigesti viimistletud betoonpõranda pind on tugev, kulumiskindel ja ei tolma. Ka põranda hilisem hooldus on kergem, sest mustus, rasv ja vedelikud ei imendu.

Betoonpõranda pinnakihid võib OÜ Primekss Põrandad esindaja Ain Lemberi sõnul jagada viimistlemata ehk lihvimata, masinhõõrutud (nn helikopteriga), pulbrilise või keemilise pinnakõvendiga, epo­kattega, akrüülkattega, polüuretaankattega ja polümeer-tsementkattega kaetud pindadeks.

Alati ei ole valikut kerge teha, eriti veel siis, kui põrandale on nõudeid palju ja need on vastuolulised (näiteks kui sile pind peab samas olema ka libisemisekindel). ?Akrüülkatet saab paigaldada paari tunniga ? see on ideaalne lahendus firmades, kus tootmist saav ainult väga lühikeseks ajaks katkestada. Seda tüüpi kattematerjal on kulumis-, vee- ja libisemiskindel.

Epoksiid- ehk epokattega põrandad sobivad tööstusse, kus on suur kulutamiskoormus, ja toiduainetetööstusse, kus on suur rõhk hügieenil,? lausub Lember. ?Polüuretaankattega põrand sobib kõige paremini nt autoteenindustesse, sest on vee- ja õlikindel. Keemiliselt kõvendatud pinnad on aga sobilikud parkimismajadesse, kus on oluline kõrge kulumiskindlus.?

Betoonpindadelt mustuse ja tsemendiliimi (tsemendi, vee ja liiva segust koosnev rabe kiht) eemaldamiseks on kõige levinum viis lihvimine: tehakse kas kerg-, pinna- või süvalihvimist. Kerglihvimisega eemaldatakse põranda konarused ning selleks kasutatakse sõltuvalt pinna suurusest kerget põrandalihvimismasinat või terasharja. Raske põrandalihvimismasinaga tehtud pinnalihvimisega eemaldatakse tsemendiliim täielikult. Süvalihvimist kasutatakse ainult mosaiikpõrandatel, mis tavaliselt lakitakse pärast lihvimist.

Hooldusvajadus sõltub üldjuhul viimistluskvaliteedist ehk sellest, kui kvaliteetselt on põrandat betoneerimise ajal lihvitud. Hästi lihvitud pind on praktiliselt poorivaba ega võta sisse mustust. Lemberi sõnul ei imendu neisse aga ka tolmu­pidurid ega hooldusvahad, mis muudab nende kasutamise seal mõttetuks.

Üks levinud viis mustuse ja rabeda pinna eemaldamiseks on puhastus teraskuulpritsiga. Nagu nimigi ütleb, kasutatakse puhastamiseks väikseid teraskuulikesi, mis pritsitakse põrandale. Vastavalt kuulide suurusele ja pritsi liikumiskiirusele saab muuta põranda profiili. Teraskuulprits on ühendatud imuriga, mistõttu pole eraldi tolmuimejat vaja kasutada. Teraskuulpritsi kasutamisel muutub põranda pind üsna krobeliseks ja seetõttu ei saa seal kasutada õhukest laki- või värvikihti.

Kõige levinum betoonpõrandate eeltöötlusmeetod on freesimine, mida kasutatakse valdavalt vanade põrandate puhul. Freesimine on tõhus vahend õli ja mustuse eemaldamiseks, kuid ei sobi sarnaselt teraskuulpritsiga õhukestele lakikihtidele aluspinna loomiseks. Pärast freesimist tasub põrand katta vähemalt 1 mm paksuse massiga.

Freesimine ja teraskuulpritsimine sobivad eelkõige halva kvaliteediga betoonpindade ja vanade värvikihtide eemaldamiseks.