USA must tsunami andis valusa õppetunni

Maailma kohutas USA reaktsioon orkaanile Katrina ja selle tagajärgedele New Orleansis. Neli aastat pärast terroristide rünnakut väidetavalt uueks katastroofiks ?valmisoleku? peale kulutatud miljarditest dollaritest hoolimata polnud USA valmis isegi sündmuseks, millest kaua ette teati.

Erinevus detsembrikuise Aasia tsunami ja USA musta tsunami nime saanud (kuna see puudutas peamiselt vaeseid mustanahalisi Louisiana osariigi elanikke) katastroofi vahel oli silmatorkav. Aasia katastroof näitas inimeste suutlikkust üle saada pikaajalistest lahkhelidest, kuna Acehi mässajad Indoneesias panid relvad ühiste huvide nimel maha. Seevastu katastroof USAs suurendas neid lahkhelisid.

President George Bushi valitsuse reageering orkaanile kinnitas mustanahaliste kahtlust, et kuigi nende pojad võidakse saata USA sõdadesse, jäetakse nemad saatuse hooleks. Inimestel kästi evakueeruda, kuid vahendeid selle jaoks vaestele ei antud. Kui abi saabus, oli see ühe New York Timesi kolumnisti sõnul nagu Titanic: rikkad ja mõjukad päästeti esmajärjekorras.

Olin pärast tsunamit Tais ja nägin selle riigi muljetavaldavat reaktsiooni: tailased lennutasid diplomaadid katastroofipiirkondadesse. USA aga takistas välismaalastest ametiisikute appitulekut New Orleansis ? võib-olla häbenedes seda, mida nood näha võiksid.

Isegi maailma rikkaima riigi ressursid on piiratud. Kui USA kärbib rikaste makse, jääb talle vähem raha kaldatammide parandamiseks. Kui sõdurid saadetakse pidama lootusetut Iraagi sõda, jääb vähem ressursse sisemaise kriisiga toimetulekuks.

Bushi-sugused lühinägelikud poliitikud koonerdavad sageli pikaajaliste investeeringutega lühiajalise kasu saamise eesmärgil. Hiljuti kirjutas Bush alla heldekäelisele infrastruktuuri puudutavale seaduseelnõule, mis muude väljamaksete hulgas poliitilistele toetajatele sisaldas silda mingisse tundmatusse punkti Alaskal. Raha, mille oleks võinud kulutada tuhandete elude säästmiseks, kulutati häälte võitmiseks.

Nüüd peab USA maksma selle eest, et ignoreeris hoiatusi New Orleansi nõrgenenud kaldatammide kohta. Kuigi miski poleks New Orleansi täielikult Katrina mõjudest säästnud, oleks katastroofi mõju saanud leevendada. Kõigist oma voorustest hoolimata ei tööta turud sageli kriisi ajal hästi. Turg ei reageeri evakueerimisvajadusele ega saada busse inimesi päästma. USAs reageeris turg mõnes kohas hotellihindade kolmekordistamisega.

Nobeli preemia võitnud majandusteadlane Amartya Sen on rõhutanud, et enamik näljahädasid ei ole põhjustatud toidupuudusest, vaid sellest, et toit ei jõua inimesteni. Maailma rikkaimail riigil olid ressursid New Orleansi evakueerimiseks, kuid Bush unustas vaesed ? kümned, võib-olla sajad tuhanded inimesed, kes ei suutnud omal jõul evakueeruda.

Kui mullu jaanuaris pärast tsunamit räägiti hoiatussüsteemide loomisest, märkisin, et maailmale on antud varane globaalse soojenemise hoiatus. Ülejäänud maailm on hakanud seda kuulda võtma, kuid Bush, kes ignoreeris ka hoiatusi Al Qaeda plaanide kohta enne 11. septembrit 2001 ja kaotas võimaluse New Orleansi kaldatammide parandamist rahastada, ei ole seda teinud.

Siiski võib ka New Orleansi pilvedest lootuskiir paista, kui USAd ja president Bushi keelitatakse ühinema ülejäänud maailmaga, et kaitsta keskkonda ja võidelda vaesusega.

Autor: Joseph Stiglitz