Puitalused võivad lähiajal kuni kolmandiku võrra kallineda

Kuigi ajalooliselt on puitalused tugeva konkurentsi tõttu isegi odavnenud, ennustavad puidust aluste valmistajad lähema poole aasta jooksul keskmiselt 20?30protsendilist hinnatõusu. Äärmuslikem variant on 40protsendiline hinnatõus. Viimane pole aga aluste tootjate hinnangul kuigi tõenäoline

?Puitaluse hinna määrab siiski puidu hind. Hetkel on aga puidu järele suur nõudlus ning kuna pakkumine ei suuda seda rahuldada, hakkabki hind tõusma. Kõige rohkem mõjutab puidu kokkuostuhinna tõus muidugi puitaluste tootjaid. Lõpuks jõuab see asi aga tarbijateni välja,? selgitas olukorda Rakveres paikneva ettevõtte OÜ Nelico juhataja Urmas Mägi.

Puidu kallinemine viib aga selleni, et senistel puitaluste eksportijatel kaob hinnaeelis võrreldes näiteks Soomes, Rootsis või Norras valmistatavate puitalustega ning enamik toodangust tuleb suunata koduturule. Viimane võib aga tähendada seda, et kohalikul turul suureneb konkurents, mis võib osa ettevõtteid pankrotti viia.

?Viimased viis aastat on puidu kokkuostuhind pidevalt tõusnud, samas aluste hinnad on jäänud samaks. Ausatel tegijatel pole lihtsalt võimalik ilma hinda tõstmata toime tulla. Paljud pakuvad dumpinguhindu,? vihjas OÜ Risenwood juhataja Richard Simso.

Lisaks puidu kokkuostuhinna tõusule mõjutab puitaluste hindu veel ka oskustööjõu suurenenud kulud ning kütusehind.

?Alused on kulumaterjal ning kui puitaluste hind tõuseb, siis kallineb ka logistikateenus,? sõnas ASi Smarten juhatuse esimees Mait Miller.

Kuidas puitaluste hinna tõus logistikateenuse tarbijat mõjutab, sõltub Milleri sõnul ennekõike hinnatõusu suurusest ning alustega seotud kulude osakaalust konkreetses logistikalahenduses.

Puitaluste müüjatel on aluseid tarbivate ettevõtetega sõlmitud enamasti kas aastased või poolaastalepingud. See tähendab, et ettevõtetel võib puitaluste hinnatõus teenuses kajastuma hakata eri aegadel, sõltuvalt, kas ollakse valmis marginaali vähenemiseks või mitte. Sõlmitakse ka kvar­taal­seid lepinguid. Neis märgitud ostuhinnad vaadatakse üle esimesena.

Ekspordiks või impordiks väljapoole Euroopa Liitu kasutatavad puitalused peavad olema spetsiaalselt kas siis kuumtöödeldud või vastavas keemilises lahuses immutatud.

Kui tavaline ühekordne ebakvaliteetne, tootmisjääkidest tehtud puitalus maksab umbes 40?60 krooni, siis kvaliteetsemad puitalused maksavad 65?75 krooni ringis. Euroalused maksavad umbes sa­da krooni, keemiliselt või kuumtöödeldud euroalus maksab 120?130 krooni.

?Töödeldud puitaluste, olgu siis tegu ühekordse kasutusega või litsentseeritud euroalustega, hind tõuseb mõlemal juhul sama palju, sest mõlema puitaluse töötlemisprotsess on sarnast mahtu nõudev töö,? põhjendas OÜ Nelico juhataja Urmas Mägi.

Peamiselt sõltuvad aluste hinnad kasutatud puidu kogusest, kvaliteedist ja vastupidavusest.

Kes soovib kvaliteeti ning turvalist äripartnerit, ei tohiks OÜ Risenwood juhataja Richard Simso hinnangul odavatest hindadest väga vaimustusse sattuda, sest suure tõenäosusega ei ole tegemist legaalsete puitalustega.

?Kuna igal aastal saavad aluseid valmistavad firmad uue litsentsi, on mõistlik järele uurida, kas ettevõttel ikka on õigust selle äriga tegeleda või mitte. On juhtunud, et firmad lihtsalt ei pikenda vana litsentsi ja tegutsevad piraatidena edasi,? Simso.

Turgu aitaks tema arvates läbipaistvamaks litsentsihindade tõstmine, kuid ebaseadusliku majandustegevuse vastu jääb sellest üksi väheseks. Olukorrale pakuks leevendust järelevalve tihendamine ning puitaluste ostjate teadlikkuse suurendamine.

Seni situatsioonile lahendust ei paista. Ametkond igal juhul probleemile reageerinud pole.