Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õige pensionifondi valik määrava tähtsusega

    Kohustuslikud pensionifondid alustasid kõik võrdselt positsioonilt 1. juulil 2002, kui kõikide osakute hinnad olid täpselt kümme krooni. Veidi enam kui kolme aastaga on fondide areng olnud väga erinev. Hetkel kõiguvad osakute hinnad 11,01 ja 14,51 krooni vahel. Ehk parim fond on näidanud aastas keskmiselt 12,1%-list ja halvim 3,3%-list tootlust. Aktsialembesed fondid, mis võivad investeerida aktsiatesse iga teise krooni, on näidanud võlakirjadele orienteerunud fondidega märgatavalt paremat tootlust.
    Pensionikeskuse andmeil on kõige ?agressiivsemad? fondid näidanud alates stardist keskmiselt 11,1%-list ja võlakirjafondid 4,7%-list aastatootlust. Mõni lugeja võib seepeale öelda, et tühi asi. Mõni protsent ees või taga. Päris nii see aga paraku ei ole. Kui fondid jätkavad samasuguse tootluse näitamist ka tulevikus, on parima ja halvima fondiosaku hinnavahe juba viie aasta pärast kahekordne ja kahekümne viie aasta pärast kümnekordne.
    Toome veel parema näite, mis kajastab pensionikogujate seisu veelgi tõetruumalt.
    Äripäev on lehekülje all olevas graafikus arvestanud täpselt välja, palju on kasvanud stabiilse 10 000kroonise brutopalga ning teise pensionisambaga liitunud inimese fondiportfell. Juhul kui inimene on liitunud esimeses voorus, võib ta fondiportfelli väärtus olla parimal juhul 28 251 kr ja halvimal 23 370 kr. Ehkki mõlemad portfellid on plussis (kokku on fondi investeeritud 22 800 kr = 38 kuud x 6% brutopalgast), on fondiportfellide rahaline erinevus juba 20,9%. Esimene portfell on toonud sisse kokku 23,9% ja teine 2,5%. Ehk keskmiselt 7% ja 0,8% aastas. Ühesugust palka saavatel ning teises voorus II pensionisambaga liitunute portfellid võivad maksimaalselt erineda 18,7%, kolmandas voorus liitunutel 13,7% ja neljandas voorus liitunutel 9,7%. Ehk mida kauem aega raha kogutud, seda suuremad on erinevused.
    Sarnase tootluse jätkumise korral võiks aastaks 2032 olla portfellide erinevus juba kuuekordne (vaata ülalolevat graafikut).
    Enamik investoreid ei peaks õnneks muretsema, sest enam kui kaks kolmandikku II samba 4,2 miljardist kroonist on investeeritud kõige aktsialembesematesse fondidesse. Samas on 1,3 miljardit krooni tulevaste pensionäride raha ikkagi vähem tulutoovates fondides.
    Mida siis teha? Ehkki II sammas on kohustuslik, pole rahakoguja konkreetse fondi külge aheldatud. Iga aasta võib makseid suunata uude fondi ning kui koos vähemalt 500 osakut, võib osakud täielikult ka teise fondi osakute vastu vahetada.
    Möödunud aastal suunas sissemaksed uude pensionifondi 31 831 inimest ehk iga üheteistkümnes liitunu. Ligi 2200 inimest vahetas aga fondi osakud täielikult uute vastu välja.
    2005. aasta augusti lõpu seisuga on üle 3700 inimese otsustanud, et vahetavad järgmise aasta algusest oma pensionifondi välja. Lisaks alustab uude fondi sissemaksete tegemist ligi 24 000 inimest, selgub Pensionikeskuse statistikast.
    Samas peab arvestama, et sarnaselt liitumisega on fondide vahetamise kõige aktiivsemad kuud september ja oktoober. 31. oktoobriks, kui lõpeb järjekordne liitumisvoor, on eelpool mainitud numbrid tõenäoliselt veelgi suuremad.
    Mida peaks aga ikkagi tegema need, kelle raha seisab madala tootlusega fondis?
    Sampo Panga pensionifondide juht Aari Stalde arvab, et pensionifondi valimisel on põhimõte sama, mis aastate eest. ?Tuleb vaadata eelkõige vanust. Mida noorem oled, seda agressiivsema fondi võid valida,? ütles Stalde. Agressiivsema aktsiafondi võiks võlakirjafondi vastu vahetada umbes viis aastat enne pensionile jäämist. Samas võiks aga ka jälgida, kas turud on tõusu- või langusfaasis.
    Stalde arvates vahetavad inimesed peamiselt panku, mitte ei liigu fondisiseselt.
    Siin on aga üks konks. Kui pangasiseselt on fondide vahetamine valdavalt tasuta ehk investor saab näiteks 25 000 krooni eest võlakirjafondi osakuid vahetada 25 000 krooni väärt aktsiafondi osakute vastu, siis ühe panga fondist teise panga omasse raha kandes tuleb arvestada nii fondiosakute müügi- kui ka ostukuludega. Need võivad kokku moodustada 2?4% ehk 25 000kroonise portfelli puhul 500?1000 krooni.
    Ergo Kindlustuse pensionifonde haldav Aadu Oja arvab samuti, et nooremapoolsed inimesed, kel on veel palju aega pensioni koguda, peaks valima agressiivsema fondi. Samas on tema sõnul üleval küsimus, kas vahetada oma osakud aktsiafondi vastu just nüüd. ?Aktsiahinnad on praegu globaalselt kõrgetel tasemetel. Sarnane lugu on aga ka võlakirjafondidega. Kui vaadata tänast intressikeskkonda, siis ei pruugi ka võlakirjafondidel lähitulevikus hästi minna ? intressid võivad hakata tõusma, võlakirjahinnad langema,? sõnas Oja.
    Oja sõnul on fondidel üllatavalt hästi läinud. ?On tõenäoline, et paari järgneva aasta jooksul ei pruugi neil enam nii hästi minna.?
    LHV turundusjuhi Andres Urbi sõnul sõltub fondi vahetamine inimese vanusest, aga ka riskitaluvusest. ?Noorematele olen soovitanud alati agressiivset lähenemist,? sõnas Urb.
    Pensionifondide juhid andsid ühiselt mõista, et ega tavainimene praegu fondidest suurt jaga. ?Pensionifondid on veel abstraktne mõiste ja pension kauge asi. Ega inimesed ratsionaalselt ei mõtle,? ütles Urb.
    Inimesi võib pensioniteema hakata rohkem huvitama siis, kui portfellide mahud on suuremaks kasvanud, osakuhinnad hakkavad langema või hakkavad toimuma väljamaksed. Ise küsin selle peale: kas siis ei või olla juba hilja?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.