Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tadelakt ? läbinisti looduslik materjal

    Tadelakt on vana Marokost pärit krohvimistehnika, mida kasutatakse just veekindla pinna saamiseks. Koosneb ta looduslikest komponentidest: lubjast, erineva terasuurusega räniliivadest, marmorjahudest, savidest, tselluloosist, tuhast ja jahvatatud merekarpidest. Peale heade vett tõrjuvate omaduste talub segu hästi ka kuumust, mistõttu saab sellega katta ka soojamüüre, pliite ja ahjusid.
    Ajalooliselt kasutati tadelakti joogiveetsisternide tihendamiseks ja aurusaunades ning paleedes seinte ja põrandate katmiseks. Tänapäeval saab seda kasutada nii sise- kui välistingimustes, Eestis pigem siiski vaid siseruumides.
    Sellega saab katta põrandaid, seinu, lagesid, aga ka vanne ja valamuid. Seejuures võivad kaetavad pinnad olla kumerad, nii saab ruumis tekitada huvitavaid ümaraid vorme. Viimistleda võib kahte moodi ? kas täiesti vee- või ainult niiskuskindlaks.
    Eestis tadelakti turustava Clay Processing Services OÜ müügijuhi Arvo Lehemetsa sõnul võtab tadelakti viimistlus parajalt aega. ?Kõigepealt kantakse lubjasegu pinnale, siis veel teine kiht, mis pärast tahenemist silutakse pahtlilabidaga ning tihendatakse siis kiviga hõõrudes.? Oluline on teada, millal uus kiht peale kanda. Krohvi tahenemiseks kuluv aeg sõltub aluspinna veeimavusest ja selle algsest niiskusastmest. Seetõttu on suurte pindade katmiseks vaja kogemusi, et osata õigesti ajastada järgmise kihi pealekandmine ja poleerimine. Pärast segu tihendamist kaetakse pind oliiviõliseebiga ja poleeritakse spetsiaalse kiviga, mis annab veekindluse ja huvitava läike. Võib jätta ka poleerimata, kuid siis ei ole pind veekindel.
    Toonid antakse tadelaktile mineraalsete pigmentidega (värvimuldadega). Kokku saab sobitada suure hulga toone. Lisaks saab pinnale anda nii-öelda läbikumavat efekti, kui segada pigmenti pinda katva seebi sisse. Nii tekivad heledamad ja tumedamad toon-toonis laigud.
    Puhastada tuleb tadelakti puhta oliiviõliseebiga (Marseille? seep). Köögipindadel võib lisakattekihina kasutada ka puunjavaha või karnauubavaha emulsiooni, viimane sobib ka hilisemaks pinna regulaarseks hoolduseks. See tagab, et pind ei hakka tuhmuma ja jääb korralikult vetthülgavaks.
    Tadelakti tootjaid on Euroopas ainult üks ? Saksa firma Kreidezeit. Sealt ostab segu ka Clay Processing Services. Juhatuse liikme Tõnu Mauringu sõnul on järele tehtud segu kvaliteet isegi parem, sellesse ei teki pragusid. ?Maroko kohapealses pinnas on tihti praod. Kohapealset Maroko segu ei saa ka Euroopasse hästi tuua, sest see ei kannata transporti. Segu töötab kvaliteetselt ainult värskena.?
    Tadelakti müüakse alates 2,5 kg nõudes. Sellega saab katta ühe ruutmeetri pinda, orienteeruv maksumus on 400 krooni. Töö hind jääb 500 krooni kanti, kuid Clay Processing Services korraldab ka koolitusi, mille järel peaks oskama ka ise tadelakti paigaldada. Päris omapäi tegutseda ei soovitata.q
    Vastvalminud Toila sanatooriumi veekeskuses on rohkelt kasutatud tadelakti ? saunades, seintel, pinkidel.
    ?Tahtsime siseviimistluses kasutada võimalikult looduslähedasi materjale, mis ei põhineks naftasaadustel, vaid oleks loodussõbralikud nii tootmis- kui kasutusviisilt,? ütleb arhitekt Andres Toome.
    Kokku on terrakotapunase tade­laktiga kaetud üle 50 m². Selle paigaldamiseks kulus kahel töömehel kaks nädalat. ?Töö on aeganõudev, kuid tulemust väärt. Ruumid jätavad loomuliku mulje, ikkagi inimkätega loodud. Mina olen väga rahul,? ütleb Toome.
    Autor: Lauri Varik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.