Lagi kiirgab ruumi pindadele soojust

Laeküte koosneb infra-punakiirguritest, laeküttepaneelidest ja laeküttekilest. Elektroskandia ASi juhatuse esimees Heiki Liiseri sõnul sarnaneb laekütte tööpõhimõte päikeseküttele. ?Laekütte küttekehadeks on aktiivtakistuselement fooliumiribad, mis on kahelt poolt isolatsioonkilega kaetud,? selgitab Liiser. ?Lae suunas jääv kile on soojustpeegeldava toimega ja alumine soojust läbilaskvate omadustega. Need fooliumelemendid soojenevad 30 ? 40 kraadini, seega jääb temperatuuri jaotus selliseks, et laealune temperatuur on vahemikus 32 ? 35 kraadi, inimese näo kõrgusel on temperatuur 22 kraadi ja põranda pinnatemperatuur jääb vahemikku 24 ? 26 kraadi.?

Kuna laeküte soojendab pindu, mitte ruumi õhku, võib ruumi temperatuur Liiseri sõnul parema soojusjaotuse tõttu olla kuni kolme kraadi võrra madalam kui radiaatoritega köetud ruumis.

ASi Ecomatic tootejuht Armas Ulk räägib, et laekütet pakutakse nii sise- kui ka välisruumide, näiteks terrasside kütmiseks. Ulki sõnul on laekütet võimalik kasutada ka ripplae korral ? siis võetakse lihtsalt üks ripplae moodul ära ja pannakse küttepaneel selle asemele. Laeküttepaneeli saab teha laega täpselt sama värvi, nii et see jääb täiesti märkamatuks.

Diale OÜ kütte-ventilatsiooniala insener Ants Vikerpuuri sõnul on Eesti ehitistes põhiliselt kasutatavad radiaator- ja põrandaküte, lisaks vajadusel ja sobivusel ka õhkküte. ?Sein- ja lagiküte tulevad kõne alla ja kasutusele erandjuhtudel,? räägib Vikerpuur. Tema hinnangul võiks lagikütet kasutada näiteks tööstusehitistes, kus põrand on hõivatud tehnoloogiliste seadmetega, radiaatoreid on keeruline paigaldada ning vajalik sisetemperatuur on tavalisest madalam. ?Lagikütet elamuehitistes eriti ei kasutata eriti,? kinnitab Vikerpuur. Ta lisab, et kiirguskütteliigina on kasutusel praktiliselt vaid põrandküte: ?Laiale kasutajateringile erandeid pakkuda või propageerida siiski ei tasu,? leiab Vikerpuur.

Armas Ulk näeb laeküttel siiski mitemid eeliseid, näiteks asjaolu, et see kütab terve ruumi ühtlaselt soojaks. ?Näiteks seinale kinnitatud puhuri korral koguneb suurem osa soojust lakke, infrapuna aga kütab enda all olevat pinda ning peegeldab soojust tagasi.? Ulki sõnul arvatakse ilmaasjata, et infrapunakiirgus on tervisele kahjulik. ?Tegelikult pole seda üldse vaja karta. Tänapäeval on ju olemas isegi infrapunasaunad, mida peetakse vägagi kasulikuks.? Negatiivsena toob Heiki Liiser välja asjaolu, et kuna laeküte kütab ainult pindu, siis on pindade all pisut külmem kui mujal ruumis. ?Kapi all see muret ei valmista, kuid laua all võib seda tajuda küll,? ütleb ta. ?Minu arvates on ideaalseim variant kasutada laekütet koos põrandaküttega.?

Laeküttekile paigaldamine on Heiki Liiseri sõnutsi lihtne. ?Enamasti on kile valmis lõigatud suurustega, kuhu on juba ka elektrijuhtmed külge ühendatud. Vahel pakutakse laekütte kilet ka rulli keeratuna, kust keeratakse lahti sobiva pikkusega tükk, mis lõigatakse lahti ja kinnitatakse klambritega laesõrestikule,? selgitab Liiser. ?Elektrijuhtmed ühendatakse elementidega ja pind kaetakse viimistlusplaatidega.?

Kuna küttekile kaetakse viimistlusmaterjalidega, ei ole seda ka ruumi sisekujundamisel näha ja see ei kogu tolmu, nagu näiteks radiaatorid. Liiser paneb südamele, et paigaldusel tuleks hoolega jälgida, et elementide alla ei jääks kõrgeid mööbliesemeid.

20 m² toa kütmiseks vajalik laeküttekile läheb Heiki Liiseri sõnul maksma umbes 3000 krooni. ?Sobiva võimsuse arvutamiseks tuleb teada, et ühe kuupmeetri soojendamiseks vajatakse võimsust 25W,? selgitab Liiser. ?Laeküttekilede ruutmeetri võimsus on tavaliselt 125-150 W ruutmeetri kohta, seega on 20 m² põrandapinnaga ja 2,5 meetri kõrguse magamistoa kütmiseks vaja kasutada 8-10 m² laeküttekilet.?