Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sulid ründasid Rootsis Nordea internetipanka

    Seni pole veel täpselt teada, kui paljud kliendid said elektroonilise kirja, kus neil paluti fiktiivsele veebilehele, mis meenutas panga sisselogimise veebilehte, edastada oma isikukood ning konto kasutamise paroolid.
    ?See on esimene kord, kui meil midagi sarnast on juhtunud,? ütles ütles ajalehele Dagens Industri Nordea pressiesindaja.
    Nordea lubas kõigile võimalikele pettuse ohvritele kaotatud summad kompenseerida.
    Nordea turundusspetsialist Tauno Tõhk teatas, et pank sai pärast Rootsis toimunud internetirünnakut 1500 telefonikõnet petukirja kohta.
    Tõhk ütles, et helistasid nii Nordea kliendid kui ka paljud teised, kes kinnitasid, et said petukirja, milles küsiti nende isikuandmeid ja Nordea panga paroole. ?See näitab nende kirjade massilisust,? lisas Tõhk.
    Praeguseks on teada, et ükski Nordea panga klient oma andmeid võltsitud internetilehele ei sisestanud ja ka kahjukannatanuid pole.
    ?Petukiri oli vigases rootsi keeles ja tekitas kahtlust,? selgitas Tõhk.
    Kirjade masspostituseks oli kasutatud Koreas asuvat serverit. Andmeid välja meelitanud lehekülg on veebist maha võetud ja Nor­dea panga kodulehekülg jälle avatud. Nordea on teinud avalduse politseile.
    Taani majandusleht Børsen teatas, et sarnane rünnak toimus ööl vastu teisipäeva ka Euroopa suuruselt viienda panga Deutsche Banki vastu.
    Ligi kolm aastat tagasi sattus samasuguse ründe alla Hansapank. 2002. aasta detsembris üritasid kaks petturit saada tuhandetelt hanza.neti klientidelt kätte nende internetipanga koode, saates Hansapanga nimel laiali e-kirju. Ühegi kliendi konto kannatada ei saanud.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Soovime edu võitluses “aatemeestega”
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tesla kaalub tehase loomist Kanadasse
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Raadiohommikus: Eesti ettevõte saab Saksamaal soodsamalt hakkama
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.
Leedu vedajad hädas riiulifirmadest tööjõuvahendajatega
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.
Leedus registreeritud riiulifirmad palkavad aina enam tööle veokijuhte kolmandate riikidest, kellele antakse Leedu elamis- ja tööluba, kuid tegelikult hakkavad nad tööle hoopis Saksamaa ja Belgia firmades. Selline skeem ajab Leedu veokijuhtide kvoodi kiiresti lõhki ja riigi enda ettevõtjad jäävad roolikeerajateta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.