Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ka Riigi Kinnisvara juht Tiit Ottis võis olla valel ajal vales kohas

    Välistatud on vaid rünnak 16aastase tüdruku vastu, kes sai juhuslikust kuulist pähe haavata ja viibib raskes seisundis haiglas.
    Riigikogu liige, turvaspetsialist Jaanus Rahumägi ei usu palgamõrva versiooni, kuna puudub usutav motiiv. Juhtumi lahendamist peab ta politseile ülimalt keeruliseks ja liigitab selle olmemõrvaks, kus lihtsalt keegi tulistas ilma kindla põhjuseta.
    ?See lugu ei kvalifitseeru mitte mingites parameetrites palgamõrva alla,? sõnab Rahumägi.
    ?Riigi Kinnisvara ASi juht on majanduslikus ja poliitilises mõttes niivõrd kõrge ametnik, et puht-teoreetiliselt, kui tellitakse niivõrd kõrgele isikule palgamõrv, siis tavaliselt Eesti tingimustes pole see keeruline. Leitakse professionaalne palgamõrtsukas. Antud juhul on tegemist uskumatu käpardiga, kes lasi maha lapse,? sõnas Rahumägi. Teiseks ei vali tema sõnul palgamõrvarid kuriteopaigaks avalikku kohta, kus on turvakaamerad ja võimalikud pealtnägijad. Kolmandaks palgamõrva välistavaks asjaoluks nimetab Rahumägi motiivi puudumist. ?Palgamõrva tellimiseks peab olema konkreetne motiiv, mis on ka teo toimepanemise hetkel selge. Allmaailmas pole olemas sellist käitumist, kus lihtsalt lõbu pärast kedagi laskma hakatakse. Antud juhul pole motiivi välja öeldud. Vaid Riigi Kinnisvara juht on hakanud ise uskumatul kombel meedias välja pakkuma motiive, mis on samamoodi uskumatu ja naeruväärne,? sõnab Rahumägi.
    Tema sõnul pole maailmapraktikas teada juhtumit, kus ohver, kelle suhtes on mõrv kavandatud, kukub ise intervjuusid jagama. ?Minu isiklik tunne ütleb, et see on segane lugu. Need argumendid, mida Riigi Kinnisvara juhataja on toonud, ei saa olla palgamõrva põhjendused. Tema loogikast lähtudes võime igaüks sattuda palgamõrva ohvriks. Kõigil on vaidlusi. Kogu meie olme on täis konflikte,? selgitas Rahumägi.
    Küll on tema sõnul Eestis sadu olmemõrvu, mis on oma olemuselt sama segased. Professionaalseid palgamõrvu on Eestis viimse 15 aasta jooksul olnud kümneid ja see lugu ei kuulu nendega ühte ritta.
    Põhja politseiprefektuuri kriminaalosakonna direktori Elmar Vaheri sõnul on Riigi Kinnisvara juht Tiit Ottis kui võimalik sihtmärk kõigest tööversioon ja võrdne kõigi teistega. Uurimisel on variandid alates hullumeelsest laustulistamisest kuni tellitud palgamõrvani. ?Kindel on vaid, et kuritegu polnud suunatud tüdruku vastu,? sõnas Vaher.
    Tema sõnul sai Ottis politseist teada, et ta võis olla võimalik kuriteo ründe objekt, sellel tugineb ka Ottise arvamus endast kui sihtmärgist. ?Ka Ottis võis olla vales kohas valel ajal. Me ei uuri ainult tema vastu suunatud kuritegu. Kui kiiresti kuritegu avastatakse, on keeruline öelda, kuna puudub valem, kuidas taolisi juhtumeid lahendada. Aga midagi analoogset varasematest aastatest ei meenu,? sõnas Vaher.
    Põhja politseiprokuratuuri juhtivprokuröri Lavly Lepa sõnul on võrreldes reedesega olulisi edasiliikumisi, kuigi pole veel tabatud kurjategijaid. Sündmuspaiga täiendaval läbivaatamisel on leitud uusi tõendeid ning politsei käsutuses on kahte tüüpi laskemoona ehk neli kuuli ning videofilm, mida hetkel töödeldakse koos välismaiste spetsialistidega. Nädala lõpul loodetakse saada selgemad kaadrid kuriteo toimepanijatest.
    Elmar Vaheri sõnul võivad leitud kuulid ? tinakuul ja poolmantelkuul ? olla välja tulistatud kahte tüüpi relvadest, millisest täpselt, uurimise huvides ei avalikustata.
    Ka on politsei suurendanud jõude, et tabada vabaduses olevaid ohtlikke kurjategijaid. ?Meil on, mille kallal tööd teha. On mõtteid, esemeid, mille kohta oodata ekspertide vastuseid. See on uurija jaoks kõige olulisem ja seda, mille kallal tööd teha, on tõesti palju,? sõnas Vaher.
    Politsei ja prokuratuur paluvad kõigil, kes nägid reedel, 7. oktoobril, hommikuse tipptunni ajal kahte kurjategijat väljumas Narva maantee 22 maja kangialusest, võtta ühendust politseiga numbril 110.
    Tiit Ottis ja tema abikaasa Katrin Ottis said Tallinnas Kreutzwaldi 4 majas asuva korteri kaasomanikeks läinud aasta suvel.
    Samaaegselt 154,1 ruutmeetri suuruse korteri ostuga sõlmisid Ottised Hansapangaga lepingu hüpoteegi seadmiseks enam kui 2,4 miljoni krooni ulatuses.
    Seda, et selle hüpoteegi alusel saadud laenusumma oli maksimaalses ulatuses ära kasutatud ehk teisisõnu lasus Ottistel 2,4 miljoni suurune laenukohustus, näitab asjaolu, et vaevu mõned kuud hiljem, novembris 2004 seati Ottiste korterile veel ka teine hüpoteek summas 300 000 krooni.
    Seega kokku lasub neil enam kui 2,7 miljoni krooni suurune laenukohustus.
    Septembri lõpupäevil 47aastaseks saanud Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Tiit Ottis sai möödunud reedel ühe sünnipäeva juurde, kui kuulirahest puutumatult oma koduhoovist välja sai.
    ?Mul on tegelikult siiralt kahju, et selles episoodis sai kannatada täiesti süütu 16­astane koolitüdruk,? avaldas Ottis eilsel pressikonverentsil kahetsust.
    Edasi rääkis Ottis, et kuna ta on oma elus mitme koha peal töötanud ning temaga ei ole varem midagi sellist juhtunud, siis arvab ta endiselt, et rünnak oli seotud tema praeguse töökohaga. Samas tõdes Ottis, et teda ei ole ähvardatud.
    SL Õhtulehe küsimusele, miks teda siis hirmutada taheti, st miks talle siis pihta ei saadud, vastas Ottis, et ei võtnud seda hirmutamisena. ?Ei saa nõustuda, et see oli mõeldud hirmutamiseks. See, et need lasud mööda läksid, oli suur juhus,? ütles Ottis.
    Konkreetseid problemaatilisi objekte, mis võisid atentaadikatse põhjustada, ei osanud Ottis nimetada. ?Ma ei arva, et tegemist oleks mingite konkreetsete käimasolevate hankega,? ütles Ottis. ?Ei oska leida seost.?
    Ottise arvates võib tulistamise taga olla teatis, mille ta selle aasta aprillis saatis keskkriminaalpolitseisse RKASi endiste töötajate suhtes kriminaalasja algatamiseks. ?See puudutas Kärdla piirivalvekordoni lisatöid,? täpsustas Ottis. ?Ma arvan, et pakkumismenetlus ei olnud korrektselt läbi viidud. Näiteks otsus riigihanke läbiviimise kohta lisatöödeks kuulutati välja 7. mail 2004, see oli reedene päev ja kui esmaspäeval tegi hankekomisjon juba pakkumistest kokkuvõtteid, siis see tekitab küsitavusi, kuidas ehitusfirmad jõudsid nädalavahetusel Hiiumaal käia ja pakkumised teha.?
    Hanke maht oli üle 3 miljoni krooni, mis oleks Ottise sõnul eeldanud avatud hanget, aga see jagati lihtsalt kolmeks osaks ning iga osa jäi alla 2 miljoni krooni. Kahtlase hankega seotud isikute nimesid ei soostunud Ottis avaldama.
    ?Vale oleks öelda, et ma üldse ei karda,? vastas Ottis küsimusele, kas ta kardab oma elu pärast. ?Aga mõnda aega ilmselt jala tööl käia ei saa...?
    Varem Merko Ehituse palgal olnud Tiit Ottis sai RKASi juhiks eelmise aasta juulis. Kohe kerkisid üles süüdistused, et nüüd hakkab Merko veelgi rohkem RKASi hankeid võitma. Süüdistused tõrjus Ottis teatega, et Merko hakkab nüüd hoopis vähem hankeid võitma, kuna kõik hanked satuvad konkurentide kõrgendatud tähelepanu alla.
    Aastatel 2000?2003 töötas Ottis Vilniuses, juhtides Merko Ehituse sealset tütarfirmat UAB Merko Statyba. Aastal 2000 ütles Ottis Äripäevale, et tahab ettevõtte Leedu ehitusturu liidriks tõsta, aasta hiljem oligi ta sealsel ehitusturul esikolmikusse kerkinud.
    Ka RKASi juhina on Ottis kiitust pälvinud, näiteks riigi kinnisvarafirma endine nõukogu esimees, Riigikogu liige Olari Taal nentis, et Ottise juhtimisel on RKASist saanud tänapäevane firma, kus juhatuse esimees on alati omaniku ehk riigi huvide eest väljas.
    Riigi Kinnisvara AS on Tiit Ottise juhatuse esimeheks saamise järel jätnud paljudele töövõtjatele maksmata miljoneid kroone, põhjendades seda objektijuhtide volituste ületamisega.
    Eelmise aasta juulis Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) uueks juhiks saanud Tiit Ottis kasutab võimalust panna ainuisikuliselt veto objektijuhtide ja töövõtjate vahel sõlmitud kirjalike kokkulepete täitmisele, millega peatatakse väljamaksed töövõtjatele juba teostatud tööde eest. Selle tõttu ulatub Ottise poolt peatatud RKASi väljamaksete maht miljonitesse kroonidesse. RKASi juhatuse esimees põhjendas enda tegevust sellega, et paljud objektijuhid on ületanud volitusi ning sõlminud kahjulikke kokkuleppeid.
    Üks töövõtja, kellele RKAS võlgneb teostatud tööde eest üle 1,6 miljonit krooni, on Narvas tegutsev tulundusühistu Impost, mis võitis 2003. aasta sügisel Narva linnakohtu hoone renoveerimise enampakkumise. Lisaks kohtuhoone täielikule renoveerimisele tellis RKAS ehitusfirmalt veel 415 000 krooni maksma läinud kõrvalhoone.
    Ettevõtte finantsjuht Ljubov Petsenenko süüdistab firma raskustes just RKASi. ?Oleme püüdnud enda raha kätte saada juba möödunud aasta septembrist alates. Meie firmale on see suur raha,? lausus ta.
    Solvav on ettevõtte juhtkonnale ka see, et RKAS ei reageeri nende meeldetuletustele ning on kõik nende dokumendid kommentaarideta tagasi saatnud. ?Oleme neile korduvalt saatnud arveid ja meeldetuletusi, kuid nemad lihtsalt ei vasta meile. Saadavad meile meie kirjad tagasi ja kõik,? lausus ta. Petsenenko sõnul on RKASi esitatud pretensioonid alusetud, sest ehitusettevõte tegi kõik tööd kvaliteetselt. Samuti on kõigil tööde aktidel RKASi objektijuhi allkirjad.
    Riigi Kinnisvara ASi nõukogu esimees Kalev Kallo ütles, et märkimisväärselt suur hulk ehitusettevõtete juhte on talle kaebuse esitanud Tiit Ottise suhtes. ?Minule kui nõukogu esimehele on paljud firmad helistanud ja kaevanud tema käitumise ja raha kinnihoidmise üle. Ma olen tüdinud nendest kaebustest,? sõnas ta. Kallo sõnul on kahetsusväärne, et Ottise alluvad sõlmivad ehitajatega kokkuleppeid, mida juhatuse esimees pärast ei täida. ?Nii ikka ei saa, et pärast, kui töö on tehtud, ilmub äkki Ottis kohale ja ütleb, et ta ei maksa,? selgitas Kallo.
    RKASi endine juht Enn Teimann ütles, et tema ajal oli teine struktuur ja organisatsiooni ülesehitus ning kooskõlastamisi nõukoguga oli igal etapil rohkem, nii et üllatusi polnud. ?Tollal otsustas ehitusdirektor koos juhatusega, kas erakorralist tööd on vaja teha, ja leppis siis tööde teostajaga kokku. Kõik arved kinnitas juhatus,? lausus ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Hiina eksport kasvas, kuid väljavaade näib tume
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Tallinki konkurent müüs laeva
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.