Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Sadam sai head hinded

    Vaid osa firma väärtusest on seotud tema majandustegevuse ning teenitava tuluga. Aastatepikkuse tööga kogutud usaldus, kaubamärk moodustab majandusnäitajate kõrval suurima väärtuse, mida tänases maailmas omada saab.
    Ka Tallinna Sadam tunneb huvi selle vastu, millisena riigi üht suuremat ettevõtet nähakse. Riigiettevõttena kuulub sadam ju kõikidele Eesti maksumaksjatele.
    Mõni aeg tagasi tellis sadam avaliku arvamuse uuringu, mille viis läbi suhtekorraldusfirma Past ja Partnerid, kes sai selle õiguse konkursi korras.
    Uuring osutab, et Tallinna Sadam on eestlaste jaoks väga positiivse kuvandiga. Ilmselt tuleneb see meie uhkusest mereriigiks olemise üle. Saab isegi väita, et Tallinna Sadam on avalikus teadvuses sümbolväärtusega kui rahvuslik rikkus. Sadamat ei tajuta avalikkuses mitte niivõrd äriühinguna kui just Eesti sümbolina.
    On kaks olulist telge, millel Eesti inimesed Tallinna Sadamat tajuvad: areng ning lähedus koos usaldusega. Küsitletud tajusid sadamat areneva, usaldusväärse ja lähedasena.
    Kui vaatame hinnanguid sadamale erinevate gruppide kaupa, selgub, et poliitikute kujutluspilt sadamast on negatiivsem kui avalikkusel laiemalt. Poliitikud tajuvad sadamat kui oma ja tulusat, kuid mitte kui oma ja usaldusväärset. Samas ei ole poliitikute silmis Tallinna Sadam kuigivõrd poliitiline ettevõte, kuid avalikkus tajub sadama imagos teravalt poliitilisust, mis seostub negatiivsete omadustega.
    Huvitav on veel asjaolu, et laiema avalikkuse jaoks on sadama kuvand küsitletute endi omaga võrdne, poliitikute silmis aga on sadam tugevalt üleolev. Selline vastuolu on mõneti üllatav.
    On võimalik, et poliitikud peavad sadamat üleolevaks just seetõttu, et poliitilised tõmbetuuled seda kõigutada ei suuda. Ometi on nende tõmbetuulte esitamine meedias vajutanud sadamale avalikkuse silmis poliitikute mängukanni pitseri.
    Võrdleme ka Tallinna Sadama ja Nokia imagot. Kuigi Nokia on era-, Tallinna Sadam aga riigifirma, tajuvad soomlased Nokiat oluliselt rohkem omana kui eestlased ASi Tallinna Sadam. Soomlaste seas on Nokia imago positiivsem ning nii eestlaste kui ka soomlaste jaoks on Nokia avatum ja kiirem.
    Üksjagu alust annab selleks kindlasti tõdemus, et mobiilsidega puutuvad küsitletavad kokku iga päev, Tallinna Sadamaga aga mitte. Nokia telefon on ju paljudel taskus, sellega seostub isiklik kogemus.
    Autor: Neinar Seli
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
TextMagic kasvatas poolaastaga müügitulu 30% Poolaastal saadeti läbi platvormi 137 miljonit SMSi
TextMagicu müügitulu oli 2022 I poolaastal 6,40 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aasta I poolaastaga 30%. Ettevõtte puhaskasum oli poolaastal 2,2 miljonit eurot.
TextMagicu müügitulu oli 2022 I poolaastal 6,40 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aasta I poolaastaga 30%. Ettevõtte puhaskasum oli poolaastal 2,2 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Mölder: suured kulutused tehakse selles koalitsioonis, tulude pool jääb uuele valitsusele Kokkuvõte riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungist
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Nädala lood: ehitajad koondavad ja müüvad tehast, rõivamüüja läks pankrotti
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.