Teeli Remmelg • 23. oktoober 2005 kell 22:00

Uus juht toob kaasa uued nõuded

Septembri juhtimisülesandes küsis Perekeskuse Sina & Mina juhataja Ruti Einpalu, mida peaks tegema juht, kui tööl ja isiklikus elus probleemid üle pea kasvavad ja suhted alluvatega käest ära lähevad.

Marek on töötanud suures firmas keskastmejuhina kümne aastat. Ta on nõudlik nii alluvate kui ka enda suhtes ja meeskonna tulemused on head. Kaks kuud tagasi vahetus aga Mareki ülemus ja meeskonnale esitati uued nõudmised. See muutis Mareki ebakindlaks, sest ta ei saanud aru, mida peab tegema teisiti.

Lisaks on Marekil ootamatuid probleeme kodus. Seni kuulekad teismelised lapsed on juskui välja vahetatud ? poeg istub hommikust õhtuni arvutis ja hinded ei kannata kriitikat. Marekile vastab ta ainult stiilis ?küll ma teen, oma asi, ära õienda?. Iga katse tütrega jutuajamist alustada lõpeb läbikukkumisega. Abikaasa süüdistab teda omakorda selles, et tal pole kunagi aega pere jaoks.

Tööl ei suuda Marek enam oma käitumist kontrollida. Ta näeb vaeva, et varjata oma meeskonna eest, et nendega ei olda rahul, ja üritab ise veel rohkem pingutada.

Ruti Einpalu arvates pakkus parima lahenduse välja Tiina Kilkson. Tema sõnul oli otsustada siiski väga raske, sest ka Reeli Lumel oli umbes sama lähenemine.

?Ise arvan ka, et Marek on kõvasti tööd teinud. Tänaseks on ta läbipõlemise äärel ? energiat ja positiivsust pole kusagilt ammutada. Usun, et probleemi lahenduse võti on leida tasakaal iseendas, kasutades sõprade, lähedaste, professionaalide või koolituse abi ja sealt edasi korrastada oma suhted,? on Einpalu vastustega nõus. ?Nii töö juures kui ka kodus aitab üks ja sama meetod ? iseenese mõtete selge väljendamine ja teiste osapoolte ärakuulamine.?q

nTundub, et Marekile on esmatähtis, et tööl hästi läheks. Paljudele meestele on edukus tööl esmane rahulolu andja. Mõistetav, et ülemuse vahetumine on Mareki muutnud ebakindlaks, sest iga uus ülemus esitab uusi ja teistsuguseid nõudeid, pöörates rõhku hoopis erinevatele tahkudele võrreldes eelkäijaga.

Iga inimene on kordumatu oma maailmavaates, kogemustes ja väärtushinnangutes ning seega uue ülemuse uued nõuded on igati mõistetavad.

Marek peaks minema ja rääkima oma uue ülemusega nelja silma all asjad selgeks, et ei oleks mingit pimesiku mängimist, kus üks ei tea, mida teine ootab. Inimestele on antud suhtlemisvahendiks keel ja seda võimalust tuleb maksimaalselt ära kasutada.

Kui Marek räägib kõik südamelt ära, küll siis tuleb ka endine turvatunne tagasi ja tal õnnestub tulevikku vaadata ilma vihastamiseta ja teisi süüdistamata.

Seejärel tuleks Marekil kodus oma käitumise pärast vabandust paluda ja katsuda lepitust leida, et saavutada taas rahulik ja harmooniline õhkkond.

Sageli ongi nii, et kui meestel läheb tööl kehvasti, siis kipub ka kodus pereringis probleeme tekkima, sest nad on liialt ärritunud ega suuda koduski rahu säilitada. Marek asub nagu kinnises ringis, aga tal tuleb sellest välja astuda, et mitte lasta ringi enda ümber järjest koomale tõmmata.

Nüüd tuleb tal küll pere jaoks aega võtta, et pereliikmetega koos midagi olulist ja huvitavat teha. Enne ülemuse vahetumist Marek kiitis ja tunnustas oma töökaaslasi ja näitas välja, et hoolib neist, veetes nendega ka vaba aega. Samamoodi võiks ta nüüdki teha ? kiita oma pereliikmeid ja veeta osa vabast ajast nendega.

Kui see enne uue ülemuse tulekut sobis, miks siis ei peaks nüüd sobima.

Kusjuures Marekil tuleks kodus tähele panna just positiivseid muutusi, mitte näägutada teismeliste hinnete kallal.

Pereliikmed tundsid kindlasti intuitiivselt Mareki pingesolekut ja käitusid ka ise närviliselt.

Nüüd peab pereisa olema see, kes kodus probleemi lahendama asub. Tal tuleb selgitada ja korduvalt rääkida, sest meil, inimestel on selline haruldane võime ? imerelv, mis tabab märki ja uskumatult tihti lausa otse kümnesse. Arvan, et nii tegutsedes ei jää töökaaslased kohvinurgas Mareki saabudes vait, kui just kõigil korraga suu täis ei ole ja nad viisakusest täis suuga ei räägi.

Marek pingutab, et teha head tööd, ja seda ootab ta ka oma meeskonnalt. Ta teab, et pingutades on tulemused head, ülemused rahul ja endal hea olla.

Kuid Marek on pinges. Mareki komme vihahoos ägestuda on tingitud ilmselt ebakindlusest, aga võib-olla ka võimutundest ja seetõttu ka vähesest austusest alluvate suhtes. Siinkohal oleks Marekil soovitav läbida isiksuse arengu koolitus, mis aitaks leida tema kui juhi iseloomu kitsaskohti ja samas ka tõsta enesekindlust, mis koos peaksid Marekit sundima järele mõtlema oma käitumise üle ning õpetama tegema järeldusi, kuhu erinevad käitumisviisid aitavad jõuda.

Teinekord võib Marekil jääda ametlikus keskkonnas ütlemata midagi, mida ta hiljem vihahoos välja võib pursata, tekitades piinliku olukorra. Ta peab õppima lahendama erimeelsused diplomaatilisel teel. Samas võib teda häirida kahtlus, et keegi tema meeskonnast teeb silmapaistvalt head tööd ja võib ühel hetkel Marekile konkurendiks sattuda.

Konkurenti kardab Marek just praegusel hetkel, kui majas on värske ülemus, kes Mareki arvates ei pruugi olla saanud õiget pilti olukorrast ? täpsemalt, Marek ei tea, kas on suutnud end uue ülemuse silmis tõestada.

Mareki puhul peaks olema abi arenguvestluste süsteemi sisseseadmisest ettevõttes. Arenguvestlusel oleks Marekil võimalus uue ülemusega leida ühine visioon Mareki töökoha eksisteerimise vajalikkusest ja sellel kohal saavutatavate eesmärkide täitmisest. Nii on võimalus vaadata mõne aja möödudes ühiselt seatud eesmärkide täitmist. Arenguvestlus annaks Marekile kindlust, et ta liigub õiges suunas, ja eesmärk, mille nimel töötada, on heaks kiidetud ja oodatud.

Marek peab õppima hoidma lahus kodu- ja töömured. Ühe kaasatoomine teise juurde ei tule mitte mingil juhul kasuks, pigem kahjuks. Tee koju ja tööle peab olema piisav mõttepaus, et ühelt teemalt (probleemilt) teisele üle minna. Samuti peab Marek oma tööd ümber organiseerima, et tööaja kasutus oleks efektiivsem, või leidma lahenduse, kuidas ja kellele liigsed tööülesanded delegeerida, et ei oleks vaja perekonda häirivalt palju ületunde teha. Ületundide tegemine segab normaalset pereelu ja lõpptulemusena ei ole ka tööandjal vaja omadega kimpus ja väsinud töötajat.

Kokkuvõttes soovitaks Marekil erimeelsused erinevate inimestega lahti rääkida, kuulates teise poole ettepanekuid ja tehes neid ka ise. Vajadusel muuta töö- või elukorraldust, et jõuda kompromissideni.

Marek peaks ülemusega vabas vestluses selgeks tegema uued normid ja nõudmised. Kuna Mareki meeskond töötas seni väga tõhusalt, siis ei saa olla viga ei tema ega meeskonna töös.

Viga võib tulla siis, kui inimesed omavahel ei suhtle ja ootavad, et ülemus loeks alluvate mõtteid. Ka siis, kui kardetakse näidata ennast rumalana, ei julgeta otseseid küsimusi esitada. Sellest tekivadki arusaamatused ja probleemid. Kui kõik on oma ülesannetest teadlikud ja nad suudavad neid täita, siis ei tohiks neil vähemasti töö juures suuremaid probleeme tekkida.

Eraldi küsimus on perekonnas kasvavad teismelised lapsed ja nende ?raske eluga? kaasas käivad probleemid. Lapsed ootavad enamasti oma vanematelt tuge ja arusaamist, aga kui vanematel endil on lahendamata probleemid turjal ja lisaks veel teravnenud suhted kolleegidega, ei suuda nad omadegagi toime tulla. Lapsed tajuvad seda vaistlikult ja muutuvad ka ise rohkem närviliseks.

Kui kõik läbirääkimised Mareki töö juures on peetud ja ülesanded ära jagatud, peaks ta ise ka oma senise rahu tagasi saama.

Antud ülesandest paistab, et Marek on sõbralik, kuid äärmiselt uhke inimene. Nii inimese elu kui ka karjääri jooksul on hetki, kus tuleb oma uhkus alla neelata ja seda edasijõudmise eesmärgiga, sest antud hetkel on näha, et see uhkus on saanud piduriks.

Hetkel näib, et Marek ei tea oma uue ülemuse visioone. Selleks tuleks neil koos rahulikult maha istuda ning ajurünnaku vormis leida viis, kuidas eesmärke täita, sest ma ei imestaks kui uus ülemus ei suuda Marekile selgitada mida ta täpselt saavutada tahab ja seetõttu on Marek segaduses, üks kord teeb üht moodi ja ei sobi, teine kord teeb teistmoodi ja ikka ei sobi. Seda aga võib-olla seetõttu, et ülemus on vahepeal ümber mõelnud.

Olles ülemusega ühise keele leidnud, tuleks Marekil oma meeskond kokku kutsuda ja teatada, mis muutub ja kuhu poole liikuma hakatakse.

Koduses olukorras ma teda aidata ei oska, kuid arvan, et selline etapp tuleb iga lapsevanema elus ja seda nimetatakse järeltulija puberteediks. Poeg saab varem või hiljem aru, et isa moodi edukas olla on parem ja tütar hakkab ka varsti isa igatsema. Kui Marek on tööd rabades õnnelik ja pere on heal järjel, siis usun, et abikaasa mõistaks ka teda lõpuks.

Julgen arvata, et Marek on keskealine mees ja selles vanuses peaks taoline mõõn olema selgeks vihjeks, et tuleb oma töönarkomaaniat muuta. Tuleks tervisele kasuks ja pere oleks ka rahul.

Kokkuvõtteks võib öelda, et sellist edukat meeskonda ei taha kaotada ükski firma, kuid sedasi edasi minnes see tõenäoliselt juhtub. Selle ära hoidmiseks ei ole kaks koosolekut raske pidada: üks uue ülemusega ja teine oma meeskonnaga. Iga kõrgastme töötaja vahetumisega tekivad kollektiivis arusaamatused ja hõõrumised, kuid need on suheldes lahendatavad.

Kõrvaltvaatajana küsiks ma aga firma omanikelt miks üldse uus ülemus ametisse pandi? Kui Marek on selles firmas töötanud juba kümme aastat, siis järelikult tunneb ta perfektselt oma töövaldkonda ning on hästi tuttav ka muu firmas toimuvaga. Oleks Marekile ametikõrgendust pakutud oleks sellega välditud arusaamatusi kollektiivis, probleeme Marekil kodus, oleks antud Marekile tagasisidet ja austust tema hea töö eest ning loogilise sammuna oleks kollektiivist keegi tõusnud Mareki ametipostile. Seega oleks paljude tuju paremaks tehtud.

Hetkel kuum