Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti püsib kiire kasvuga ELi riikide esireas
Sellel aastal oodatakse Eestis 8,1%, Lätis 8,8% ja Leedus 6,8% kasvu. Tuleval aastal kasv Baltimaades pisut aeglustub, kuid kasvutasemed jäävad endiselt ülejäänud ELiga võrreldes ülikõrgeks ? Eestis prognoositakse 7,4%, Lätis 7,6% ja Leedus 6,5% kasvu.
Baltimaade majanduskasv põhineb eelkõige ekspordi kiirel kasvul ? kasvutempod ületavad selgelt 20% aastas.
Olulise panuse majanduse kasvu annab ka sisenõudlus, seda eelkõige Lätis ja Leedus. Kiiresti vähenev töötus ja hõive kasv, suurenevad palgad ning riigi toetused, aga ka majapidamiste julgem laenuvõtmine annavad oma osa majandusarengutesse.
Töötuse vähenemine ja tugev palgatõus sisaldavad endas ka teatud riske. Liiga kiire palgatõus tootlikkuse suhtes võib vähendada ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimet ning suuremad sissetulekud kipuvad sageli ergutama enne importi kui kohalikku tootmist, rääkimata hindade kiiremast tõusust.
Teiseks oluliseks riskifaktoriks on inflatsioon. Olulise osa hinnatõusust on põhjustanud ülemaailmne energiakandjate hinna tõus.
Hansabank Marketsi inflatsiooniootused on Eesti ja Läti osas tõusnud ? sel aastal oodatakse siinset hinnatõusu jõudvat 4,7% ja 8,3%-ni, kusjuures tarbijahindade tõus ulatub vastavalt 4,2% ja 6,7%ni. Leedu osas on ootused pisut langenud. Leedu tarbijahinnad tõusevad sel aastal keskmiselt 2,7% ja tuleval aastal 2,8%. Seevastu muude hindade osas järgib ka Leedu teiste Balti riikide arenguid ning üldine hinnatõus ulatub seal sel aastal 6,5%ni.
Autor: ÄP