• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omanäoline vaskmaja Tabasalu paekaldal

    Pärast konkursi tulemuste avalikustamist on võidutöö kohta kuulda olnud vastakaid arvamusi: ühtedele meeldib maja väga ja teistele sugugi mitte. ?Nii omapärane lahendus, hoopis erinev materjalikasutus ja välisilme,? arvavad esimesed. ?Nagu väikeste akendega tordikarp, mis üleni plekiga kaetud,? väidavad jälle teised.
    No las nad siis olla oma arvamuste kütkes, see, milline on lõppmulje majast kui tervikust, saab tekkida ikkagi alles siis, kui hoone ka seestpoolt nähtud.
    Tänu pererahva lahkusele õnnestus ühel oktoobrilõpu päeval majakülastus ka teoks teha. Ja kui kõikidel eelnevatel päevadel oli säranud kirgas päike, siis just külastuspäeva hommikuks oli maha sadanud paks kiht esimest lumelobjakat, mis nurjas lootuse teha majast värvikaid sügispilte (seda enam, et ka majast tehtud konkursipildid pärinesid eelmisest talvest, kui hoonet ümbritsemas hanged).
    Juba majas sees olles tahaks tordikarbi ja väikeste akende üle virisejatele vastu näppe anda ? avarust, valgust ja nurki on siin oodatust rohkemgi.
    Hoone lõunapoolses küljes (õigem oleks vist siiski öelda tiivas, sest ümmargusel majal ju külgi pole) paiknevast avatud köögist ja eluruumist avaneb suurepärane klaasitud vaade terrassile ja aeda. Nendesse ruumidesse hakkab päike paistma juba varahommikul ja lõpetab selle ilmselt õhtul loojudes.
    Sissekäik, mis esikust jätkub väljapääsuna sisehoovi, jaotab maja kaheks poolkeraks.
    Alumisel korrusel on paremasse poolde koondunud eluruumid, vasakusse väike töötuba, pesu- ja saunaruumid, garaa? ja abiruumid katla ja muu vajaliku tarbeks.
    Ülemise korruse parempoolses osas on lastetoad ja pererahva magamistuba koos avara katuseterrassiga. Magamistoale annab avarust juurde ka omapärase lahendusega nurgaaken (nurgaaken sellepärast, et suurem pool aknast asub seinas, väiksem aga laes), millest avaneb vaade nii tänavale kui ka taevale.
    Selgetel öödel saab siit ilmselt uinumiseks vajalike lammaste lugemise asemel taevatähti kokku arvata.
    Kui maja välisvaade on vaskpleki ja aia toel üsnagi metalne, siis sees on palju pinda betoonile, vineerile ja puitparketile.
    Enamik maja valgustitest pärineb disainer Tarmo Luisu loomingust, sealhulgas ka tellimustööna tehtud eluruumi laevalgustid.
    Omanäoliselt on kujun­datud ka maja ümbritsev aed, kuhu on jäetud väikesed puuderühmad, kasutades ära olemasolevaid pinnavorme ? vahvaid lainelisi künkaid. On lastele mänguruumi ja võimalusi vajadusel väikeste mäekeste taha peitu pugeda.
    Kokkuvõtteks tahaksingi öelda, et maja on omanäoline nii seest kui ka väljast. Julgus erineda tüüpmajade ja uhkete kivikatustega häärberite massist on igati tervitatav.
    Eriti tajub seda siis, kui Tabasalu mäest alla linna poole sõites viskad pilgu kõrge plangu taga asuvatele eramutele, mis kui ühenäolised barakid üksteise kõrvale surutud.
    Maja asub Tallinna lähistel paeplatool, mere lähedal väikeses kiiresti arenevas elamupiirkonnas.
    Varem paiknes alal NSVLi sõjaväebaas.
    Koht on avatud meretuultele, lähedal looduskaitse all olev paepank koos metsapargiga.
    Kliendiks on noor, kahe väikese lapsega perekond.
    Kliendi soov oli saada omanäoline elamu. Tellijate juured on Lõuna- Eesti külas, seetõttu sai arhitektuurses lahenduses liidetud Lõuna-Eestis asuvate looduslike Piusa liivakoobaste ja nn ürgmaja kui ürgema ruumiline tunnetus.
    Eesti traditsioonilised puitelamud olid ilma viimistluseta ja looduse käes alasti. Seega oli ehitusmaterjal ajas muutuv.
    Vaskmaja sai projekteeritud oma ruumistruktuurilt keeruline nagu koobastik ja muutuv nagu aastaaegade vaheldumine.
    Siseruumis on kasutatud monoliitset betooni, naturaalset kasevineeri, kaseparketti.
    Väline osa on kaetud vaskplekiga.
    Hoonet ümbritseb lihtne lainetav muruga kaetud õueala. Tara on transparentne, valmistatud perforeeritud ja volditud tsinkplekist.See loob visuaalselt uduse horisontaalse ?pilve? varjamaks õues toimuvat tegevust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).