Jänesel on suur ramm

Särav naeratus, millega Laine Jänes tervitab oma koduuksel, ajakirjanduses või ülikooli filiaalide avamistel, näib teda saatvat kõikjal ning jätab mulje, justkui innustaks ta kõiki otse dirigendipuldist. Nimelt on linnapea Tallinna Riiklikus Konservatooriumis väljaõppinud koorijuht või nagu iseloomustab teda endine õppejõud ja Muusikaakadeemia emeriitprofessor Kuno Areng ? varajase positiivse koorimürgitusega.

Karjääris oskab Jänes hoida esinduslikku renomeed ? puuduvad ajakirjanduslikud skandaalid, teravad nurgad ja ebapopulaarsed otsused linnapeana. Ainsa etteheitena kostab tartlaste seast, et jalgrattateid pole korda tehtud. ?Kes jalgrattateede ehitamisega Tartusse hakkama saab, seda jäävad küll tartlased igavesti mäletama,? sõnab kohalik tudeng.

Kahevahel. Tee linnapeastaatuseni pole Laine Jänesel just lühike olnud, kuigi seotus Tartuga ei kadunud ka Tallinna-perioodil. Õpingute ajal Tallinna Konservatooriumis jooksis Jänes kahe linna vahet, suur titekõht ees, ? abikaasa Viljar Jänes elas Tartus ning Tartus Põllumajandusakadeemias andsid loenguid Laine vanemad.

Abikaasa Viljari sõnul on Laine kodus pigem leebe kui range. Ainus ettetulnud tõsisem ütlemine kahekümne abieluaasta jooksul oli seoses sellega, kui Viljar tahtis televiisorit vaadata ja Laine titelappidega mässas. ?Lõpuks ta lausus midagi, et vaatad siin telekat ja mina pean kõike jõudma. Ma siis ütlesin, aga sa tule ütle, kui sul abi vaja on.? Sellest ajast on Laine seda aktsepteerinud ja enam ei pauguta uksi, vaid räägib asjast.

Murdepunkt. Värske emaduse ja abielunaisestaatuse kõrvalt õpetas Laine H. Elleri nimelises muusikakoolis ligi kolm aastat kooriliteratuuri. Tema CV on Eesti muusikamaastiku rikastajana kirju ? Tartu Õpetajate Seminari õppejõud, Tartu linnavalitsuse kultuuriteenistuse peaspetsialist, Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali juhataja.

Karjääri murdepunkt saabus 1998. aastal, kui Eesti Kontserdi värske juht Aivar Mäe kutsus Jänese uue kontserdimaja direktrissiks. Kutsumisel olid mängus vanad tutvused ? õppisid nad ju ühel ajal Konservatooriumis koorijuhtimist.

Kursusekaaslane ja linnateatri muusikajuht Riina Roose nimetab Lainet Vanemuise ? ? kontserdimaja käimatõmbajaks.

?Laine oskas mõelda nii esineja kui ka publiku seisukohast. Erinevalt paljudest viib ta asjad ka ellu ? kui on otsustatud, siis teemegi nii, mitte ainult ei mõlguta mõtteid, et mis oleks ja kust raha saada. Tal on haaret. Kiiret ja ratsionaalset mõtlemist tasakaalustab emotsionaalsus ja suur empaatiavõime,? iseloomustab Roose endist kolleegi.

Aivar Mäe sõnul moodustas Laine enne Tartu linnavalitsusse asumist Vanemuisesse täiesti uue organisatsiooni ja suurepärase meeskonna, mis töötab tänaseni.

Linnapeana. Jänese tee Tartu linnapea kohale pole olnud kerge, sest naine on võtnud iga suurema otsuse juures mõttepause. Enne Reformierakonnaga liitumist Peep Pree kutsel olid Jänest enda sekka kutsunud pea kõik erakonnad ? kontserdimaja juhina paistis ta avalikkusele hästi silma. Jänes on ühes kunagises intervjuus öelnud, et enne Vanemuisesse minekut ei huvitanud ta kedagi ? oli lihtsalt üks õpetaja.

Kui tollane Tartu linnapea Andrus Ansip Jänest enda järeltulijaks nimetas, vastas ta vaid, et võtab seda kui tunnustust oma tegevusele. Mõni aeg hiljem aga juba tegutseski linnapeana.

Ei Aivar Mäe ega endine õppejõud Kuno Areng välista tulevikus Laine Jänese staatust järgmise kultuuriministrina. ?Arvan, et temast saaks hea kultuuriminister,? on Mäe lakooniline. Arengu silmis on Jänes sellele kohale aga raudne kandidaat.

Kodus aga kasvab linnapeal kaks teismelist tütart, kes pole ema valikute pärast millestki loobuma pidanud. Vanem tütar Marit, kes äsja keskkooli hõbemedaliga lõpetas ja Arctic Clubis aeroobikatreenerina töötab, lausub, et kasvatus on olnud küll range, kuid kõik eluotsused käskis ema tal endal teha.

Perekonna ühiseks hobiks on aga mängujäneste kogumine. Pikakõrvalisi mänguasju on üle saja ? kõik ostetud, leitud, kingitud. Ka hüüdnimed on Laine Jänesel temaatilised ? jänku, tuttsaba ja hipsti-hopsti. Ometi on sel Jänesel suur ramm nagu Justamendi lauluski ammu öeldud.

Autor: Piret Jaaks