Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärnu elas eile õhtul tormihirmus

    ?Loodan ikka, et nii hullu ei tule kui jaanuaris,? ütleb Vana-Pärnus Merekalda tänaval kahekorruselises eramus elav Iida Maripuu. Ta on vaibad üles teisele korrusele viimiseks rulli keeranud, potililled kapi otsa tõstnud ja abikaasast jäänud pika varrega kalamehesaapad varakult välja otsinud. Naise pilk on murelik, sest kui nüüd veel teine pauk tuleb, siis vaevalt tal enam oma maja müüa õnnestub, nagu plaanis oli. Selles, et ees ootab unetu öö, ta ei kahtle. Õnneks on pojapoeg lubanud Tallinnast seltsiks ja abiks tulla. Eelmise tormi aegu jäi pensionäriproual viis tonni briketti keldrisse vee alla ja kogu suguvõsa pidi seda sodi välja kandma tulema. Pärast aitasid head inimesed talveks uue kütuse tuua. Linn andis maja remondiks 42 000 krooni ja selle eest sai pojapoja abiga elamine enam-vähem korda tehtud. Pärast eelmist kurba õppetundi on Iida oma elamu nüüd ka ära kindlustanud.
    Mati Sameli ei jäänud seekord tormi valjenemist ootama ja viis oma auto juba kella viie ajal poja juurde Ülejõe linnaossa, mis asub merest kaugel ja kõrgemal. Eelmine kord jäi pere üsna uus Hyndai nende elukohas Tammsaare teel soolase merevee kätte ja riknes täielikult.
    ?Kui kella kolme ajal öösel aknast välja vaatasin, olid ainult rattad vees, mõtlesin, ega rohkem tõuse, aga hommikul ei paistnud enam aknadki välja,? meenutab ta jaanuaris toimunut. Endise purjetajana muretseb Mati veel poja pärast, kes jahisadamasse oma veesõidukit päästma tõttas.
    Jaanuarikuise uputuse tõttu enim kannatanud sanatoorium Tervis on samuti ärevuses. Maja on külastajaid täis, kuid juhtkond on suutnud ligi 600 inimest rahulikuna hoida. Teleripilt ja roosad sildil seinal annavad tormihoiatusest teada, lubavad külastajaid edasisest teavitada ja paluvad kõigil õhtuks hotelli jääda.
    Tervise tegevjuhil Pille Muliinil on väga kiire, kuid ta leiab siiski paar minutit ajakirjanikega rääkimiseks. ?Tubades ei juhtu midagi, aga köök ja söögituba võivad küll vee alla jääda,? teab ta varasemast kogemusest.
    Seintele tõmmatud sinised veetaseme kõrguse jooned ei lase olnut unustada. Parasjagu on õhtusöök, kui see lõpeb, on kavas nii palju köögitehnikat ja mööblit kui võimalik välja viia. Muliini sõnul tuleb kõigepealt mõelda, kuidas toitlustada inimesi järgmisel hommikul ja lõunal. Selle tarvis on plaanis kasutusele võtta ülemistel korrustel asuvad baarid. Kokkulepped on sõlmitud ka mitme teise hotelliga, et vajadusel külastajad sinna ümber suunata. Kella kuue ajal õhtul loodab aga Muliin, et seda pole tarvis teha. Samas kärutavad töömehed uksest sisse veepudeleid ja suuri küünlaid, juhuks kui elekter ära peaks minema, nagu mõnel pool Pärnus on selleks ajaks juba juhtunud.
    Grupp Põhja-Soomest tulnud puhkajaid võimalikku tormi ei karda, sest elavad kolmandal korrusel. Näitavad kilekotte jogurti ja saiakestega, mis on hotelli poolt igaks juhuks tuppa kaasa antud. Pisukest ärevust on hotelli fuajees siiski märgata, rootsikeelne giid püüab omalt poolt inimesi maha rahustada.
    Kella kuue ajal õhtul on vesi juba üsna Sunseti ette jõudnud ja marutuul rannapargi ette liivavaalud tekitanud. Mere poole trügijad peavad võitlema suure tuulega ja leppima hamba all krigisevate liivateradega. Politsei on selleks ajaks sulgenud randa viivad teed, et pärast ei peaks uudishimulike loodusenautlejate sõidukeid vee seest päästma hakkama. Pärnu valmistub suureks tormiks, kuid loodab ometi, et see jääb tulemata.
    Eile puhkenud torm ja sellega kaasnev merevee tõus panid Pärnu ja teised rannikulinnad valmistuma aasta alguse tormi korduseks.
    Võimaliku ohu saabumisel oli Pärnumaa päästeteenistuse eestvedamisel koos teiste jõustruktuuridega valmis inimeste evakueerimiseks, pannes selleks valmis üle 400 abistaja. Kriisinõupidamised toimusid Pärnus ja Haapsalus, valmis oli Kuressaare linna kriisigrupp. Sõidu katkestasid eilseks ja tänaseks osa kiirlaevu ja ära jäi osa reise Saaremaa ja mandri vahel. Sügistorm raputab ka Rootsit, Norrat, Soomet. Pärnu maakonna kriisikomisjoni otsuse järgi käivitub evakueerimise plaan, kui veetase tõuseb üle 1,50 meetri üle Kroonlinna nulli. Eile õhtuks oli veetase Pärnus üle meetri, kuid suuremat tormi ja veetõusu oli ilmajaama teatel oodata öösel või täna varahommikuks.
    Selle aasta jaanuaritormi ajal tõusis merevesi 9. jaanuari hommikupoolikul rekordtasemeni ? 2,8 meetrit. Jaanuari üleujutustest ja tormist põhjustatud kahju küündis 749 miljoni kroonini.
    Suurim kindlustusselts If Kindlustus soovitas eile kõigil varaomanikel, kes asuvad üleujutuse piirkonnas, kohe võtta tarvitusele kahjusid ennetavad abinõud.
    Jaanuaritormi kahjude kohustuste hulk Ifi puhul oli 74 mln krooni. Kindlustusjuhtumitena registreeriti 1017 varakahju, neist 95 olid sõidukikahjud.
    If Eesti Kindlustuse turundusjuhi Aili Kukumägi sõnul on nendel eraklientidel, kelle kodumajapidamine on kindlustatud loodusõnnetuse riskiga, kindlustus ka üleujutuse puhuks. Äriklientide vara kindlustuse puhul peab olema eraldi kindlustatud üleujutuse risk, sh tormist tekkinud üleujutuse risk. Loodusõnnetuse risk saab olla eraldi nii kodusel varal kui ka hoonel.
    Need ettevõtjad, kelle äri jaanuaritormi tõttu kahju sai, tegutsesid eile uue uputuse kartuses kiirelt, mõeldes välja evakueerimisplaane.
    Pärnu mereäärne Terviseparadiis oli võimalikuks uputuseks valmis ning varustanud end veetõkendite ja generaatoritega. ?Võtsime eelmisest korrast õppust ja nüüd teame, mida tuleb teha,? sõnas spaahotelli ja veekeskuse Terviseparadiis juhataja Heldur Sass. Tema sõnul vaadatakse veel kord üle kõik uksed ja veetõkendid, mis telliti pärast jaanuariuputust.
    Veekeskus ja hotell on vaatamata tormile avatud ja Sassi sõnul külastajates paanikat ei tekitata. Üles riputati väike silt, et tuul on tõusmas ja pole soovitatav majast kaugele minna.
    Pärnu Rannahotell valmistus võimalikuks üleujutuseks nii, et Scandic Rannahotelli juhataja Arne Kalbuse sõnul evakueeriti alumistelt korrustelt asju.
    ?Meri on veel kaugel, kriisikomisjon istub koos, meie aga evakueerime,? sõnas Kalbus. Tema sõnul muutub olukord ohtlikuks siis, kui vesi ületab 1,8 meetri piiri. Jaanuaris kattis põrandaid 30sentimeetrine veekiht.
    Jalatsifirma Pomarfin töötajad asusid eile esimeselt korruselt asjade evakueerimist teisele korrusele, sest kõrval jõe peal olev väike sild kadus vee alla. ?Hommikul oli väike sild, mis on meil siin vastas, veest 50 sentimeetrit väljas, aga nüüd on sild vees,? selgitas Pomarfini sekretär Urve Vainos.
    Kohe jõe ääres asuvasse hoonesse polnud veel vesi tunginud. Kuna firma materjalide ladu on esimesel korrusel, siis alustati igaks juhuks nende viimist kõrgemale korrusele. Veel soojal maal puhkusel olevate omanikega pole ühendust saadud, et neid olukorrast teavitada. Eelmise, jaanuarikuise uputuse ajal sai ettevõte kahju 5,7 miljonit.
    Haapsalu sanatooriumi Fra Mare juhatajal Enna Kallasveel oli eile liiga kiire, et kommenteerida, ta sõnas vaid, et tormiks tehakse ettevalmistusi. Hotelli administraatori sõnul helistamise hetkel jutte inimeste evakueerimisest kuulda polnud, külalisi oli hotellis saja ringis.
    Pärnu Ammende Villas oli eile vaatamata tormihoiatustele rahulik ja töö käis tõrgeteta. Müügiosakonna juhataja Merit Milleri sõnul jälgitakse uudised ja ollakse valmis reageerima. Eelmise tormi ajal vesi hoonesse sisse ei tunginud, kannatada sai kelder.
    ASis Pärnu REV, mille kaupluses hävis jaanuaris kaupa poole miljoni krooni eest, oli juhataja Uno Kõresaare kinnitusel kogu vara kindlustatud ja kindlustusselts hüvitas kõik kahjud. Tema andmeil tekitas jaanuaritorm ka hoonetele kahju umbes poole miljoni krooni eest.
    ?Praegune võimalik uputus puudutab meid nüüd aga kindlasti tunduvalt vähem, sest vahepeal oleme valmis saanud uue kontori- ja kauplushoone,? rääkis Kõresaar. ?Kui varem asusime Laial tänaval, siis uus hoone asub tunduvalt kõrgemal Karja tänaval.?
    Kõresaare sõnul alustasid nad alumisel korrusel asuva kaupluse ümberkolimist just esmaspäeval. ?Mingi osa kaupadest võib tulvaveele jalgu jääda, kui öösel uputama peaks,? nentis Kõresaar.
    ASi Pärnu Sadam juhatuse esimees Peeter Volkov ütles eile pärastlõunal, et kuigi ta ei usu, et tuul ja veeolud nii hulluks kujunevad nagu jaanuaris, on nad kasutusele võtnud kõik ettevaatusabinõud. ?Seome kinni kõik, mille tuul ja vesi ähvardaks ära viia, ja puksiirid on seatud valmisolekusse,? loetles Volkov. ?Kui tuul peaks voolukatkestuse põhjustama, on meil oma jõujaam.?
    Volkovi kinnitusel nad jaanuaritormis oluliselt ei kannatanud. ?Kõik meie üksikud kahjujuhtumid olid alla 5000 krooni ehk alla omavastustuse ja seetõttu ei korvanud kindlustus meile midagi,? lisas Volkov.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Nädala lood: suures skeemis paljastati Eesti firma, elekter kallineb hoogsalt edasi
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Paar miljonit kilo maasikaid mädaneb Soomes põllule
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.