Kiire majanduskasv jätkub

Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatud viimasest ülevaatest selgub, et majandusolukorda iseloomustav indeks kerkis septembris maksimaalse 9 punktini. See tähendab, et kõik 18 hindamisel osalenud eksperti, keda konjunktuuriinstituut küsitles, hindasid Eesti majanduse seisu heaks. Veelgi enam, eksperdid-analüütikud hindasid soodsa majanduskonjunktuuri püsimist vähemalt kuue kuu jooksul ehk järgmise aasta esimese kvartali lõpuni.

Tõsi ta on, kiire majanduskasv, mis jäi teises kvartalis kriimuke alla 10 protsendi, jätkub endise hooga. Tarbimine ja ehitusbuum jätkub, ehkki viimases kvartalis ning eriti järgmisel aastal võib ehitussektorile hakata mõjuma üha teravamaks muutuv tööjõu puudus. Jätkub kaupade ning teenuste ekspordi kiire areng. Kolmandas kvartalis sai märksõnaks kütuse hinnatõus, aga tundub, et selle mõju oli lühiajaline ning majanduskasvu see oluliselt pidurdada ei suutnud. Seepärast usungi, et kolmandas kvartalis kasvas sisemajanduse koguprodukt üheksa protsenti ning kui aasta lõpuni jäänud pooleteise kuuga midagi kardinaalselt ei muutu, näeme aasta viimases kvartalis taas majanduskasvu kahekohalist numbrit.

Olen optimistlik ka järgmise aasta majanduskasvu suhtes. Uue aasta probleemiks number üks saab olema tööjõu puudus, seda eriti tööstuses. Töökäte puuduse üle ehitussektoris ma väga ei muretse, või õigemini isegi rõõmustan, sest sellest võib saada sektori üks jahutaja. Baltimaade suurim ehituskontsern Merko Ehitus hoiatas reedel, et tööjõu- ja ehitusmaterjalide alapakkumise tõttu võib ehitusturu areng aeglustuma hakata. Aga see võib tähendada ju jahtumist või ülekuumenemise ärahoidmist.

Teine tegur, mis võib jahutada tarbimist ning ehitusturgu, on võimalik intressitõus, mis on osaliselt juba toimunud ning edasine tõus hakkab ilmselt tarbimisharjumusi muutma. Ka võib omakorda vähendada ülekuumenemisohtu.