Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Näitus näitustest ? esemeis, pildis ja sõnas

    Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi väljapanekus ?Arhiiv? avaneb külastaja ees 25aastane lõik Eesti näitusekultuurist kunstiteoste, fotode ja tekstide näol.
    ?Arhiivi? kujundus ei rekonstrueeri omaaegseid näitusekujundusi, valitud esemetega on jäädvustatud ainult need näitused, mille eksponaadid pärinevad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogust, ulatusliku ülevaate muust toimunust annab fotomaterjal, selgitab näituse kujundaja Ketli Tiitsar.
    Aktiivne näitusetegevus algas 18. juulil 1980 vanas aidahoones avatud muuseumis 1982. aastal. Sellest ajast kuni käesoleva aastani on muuseumis toimunud 182 näitust, mida ühtekokku on külastanud 645 286 vaatajat.
    Lõviosa näitustest on olnud eesti kunsti kesksed. Ülevaated laiemast ajastulisest kontekstist (?Kuuekümnendad eesti tarbekunstis?, 1991), teemanäitused (?Kuumad joogid?, 1996; ?Pakane?. Talisport ja disain, 2002 ), kogude tutvustused (?Fajanss ja portselan Eesti Kunstimuuseumi kogudes?, 1982), tarbekunsti erialade ülevaated (?Graveering eesti klaasikunstis?, 1990; ?Kammpäkk?, 1998) ja muidugi isiknäitused on olnud muuseumi näitusepoliitika väljundiks.
    2000. aastal alguse saanud näitusesari ?Klassikud? (Elgi Reemets, 2000) on pühendatud nendele silmapaistvatele meistritele, kelle tähtsus eesti kunstis on erakordne, kommenteerib Tiitsar.
    Uus lehekülg näituste ajaloos algab 1990. aastatel, kui muuseum hakkas järjekindlalt tutvustama maailmakunsti. Ehkki juba 1980. aastatel toimusid esimesed välisnäitused (Saksa klaasikunst, 1984), saab siis alguse pidev koostöö Põhjamaade erialamuuseumidega. Sealtkaudu jõuavad Eestisse mitmed disainiklassikat tutvustavad näitused (?Soome vorm?, 1989; ?Silm, käsi, mõte? Tapio Wirkkala retrospektiiv, 2001), sellest valdkonnast on pärit ka kõigi aegade külastajaterekord ? 1987. aastal toimunud ?Soome klaasi? näitust külastas 7 nädala jooksul 21 889 vaatajat.
    Oma koha võtavad sisse ka erinevad rahvusvahelised ühisprojektid (?Meele avaldus?, 1999; ?Fabula?. Põhja- ja Baltimaade keraamika, 2001; ?3+3 mõõdet?. Soome-Eesti klaasikunst, 2000), mis rikastavad nii vaatajat kui ka korraldajat.
    2000. aastal moodustatakse tarbekunstikogu kõrvale disainikogu. Alates 2004. aastast kannabki muuseum liitnime Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum. ?Arhiivi? kuraatoriteks on kõik muuseumi koguhoidjad: Kai Lobjakas, Airi Ligi, Anne Tiivel, Merike Alber; kes on olnud ka paljude näituste koostajateks.
    Minge ja tuletage kunagisi näituseelamusi meelde.
    Autor: Tiina Kolk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Nädala lood: suures skeemis paljastati Eesti firma, elekter kallineb hoogsalt edasi
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Paar miljonit kilo maasikaid mädaneb Soomes põllule
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.