• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomlaste raha liigub üha enam fondidesse

    Sarnaselt eestlastega on soomlased küllalt konservatiivsed ning hoiavad poole oma säästudest pangahoiustel. Ka muud investeerimisvalikud on neil meiega sarnased. Põhjanaabrite huvi aktsiate vastu on püsinud viimastel aastatel mõõdukas, kuid hüppelist huvi tõusu on olnud näha aktsiafondidesse investeerimise vastu.
    Soome Pangaliit on elanike säästmis- ja laenukäitumist uurinud juba aastast 1979. Viimase, 1500 tööjõulist inimest hõlmanud küsitluse baasil koostatud raporti avalikustasid nad möödunud kuul ning sellest alljärgnevalt lühike kokkuvõte.
    Umbes pooltel soomlastel jääb pärast tarbimist raha üle ka säästmiseks või investeerimiseks. Enim soomlasi ehk 27% panevad raha kõikvõimalikele hoiustele. Aktsiafondidesse kogub raha 18% soomlastest ja otse aktsiaid on soetanud 15% inimestest. Populaarsuselt järgnevad pensionikindlustus, mets ja kinnisvara.
    Investorite arv kasvab sissetuleku kasvuga ning samuti vanuse tõustes. Pangaliit toob ideaalseima säästjana välja üle viiekümneaastase abielupaari, kelle juures lapsed enam ei ela, kellel on korralik palk ja tagasimakstud eluasemelaen.
    Kõige vähem säästjaid on (üli)õpilaste hulgas, kelle investeerimisvõimalused on pangaliidu sõnul äärmiselt piiratud.
    Pangahoiustesse säästmine on kõige tavalisem 50 eluaasta ületanud inimeste hulgas, samas kui aktsiatesse ja pensionikindlustusse investeerimise kasv tõuseb alates 35. eluaastast. Fondidesse investeerimine on populaarne aga kõikides vanusegruppides.
    Huvi investeerimise ja säästmise vastu hakkas soomlastel kasvama möödunud aasta kevadel ja on püsinud siiani tugev. Tervelt 55% soomlastest plaanib järgneva kaheteist kuu jooksul investeerida või säästa. Nendest, kes juba on suutnud säästa, plaanib oma vara aasta jooksul suurendada tervelt kaks kolmandikku. Kui pangahoiused kõrvale jätta, on kõige atraktiivsem investeerimisobjekt aktsiafond, kuhu kavatseb järgneva aasta jooksul raha paigutada iga üheksas soomlane. Pensionikindlustusse plaanib järgneva aasta jooksul investeerida 7% ja aktsiatesse 5% inimestest.
    Enamik Soome kodumajapidamiste varadest on samuti paigutatud pangahoiustele. Soome Keskpanga andmeil oli käesoleva aasta septembris Soome majapidamistel pankades 51,4 miljardi euro (804 miljardi krooni) eest hoiuseid, samas kui majapidamiste koguvarad ulatusid ligi 106 miljardi euroni (1,66 triljoni kroonini). Keskpanga sõnul on hoiuste osakaal Soomes umbes samasugune kui Euroopa riikides keskmiselt. Samas ega see hoiustajale eriti tulu ei too. Keskmine hoiuse aastatootlus jääb alla protsendi.
    Aktsiaid oli kodumajapidamistel 2005. aasta sügisel hinnanguliselt 22,5 miljardi euro eest ning nende hulk on seoses aktsiate väärtuste kasvuga viimastel aastatel tõusnud. Kõige enam oli soomlaste raha aktsiates enne tehnoloogiamulli lõhkemist 1999. aastal (28,4 miljardi euro jagu).
    Arvopaperikeskuse andmeil oli Soomes septembrikuu seisuga 758 000 aktsiaomanikku ning nende arv on püsinud viimaste aastate jooksul suhtelist stabiilne.
    Märkimisväärselt on kasvanud raha paigutamine investeerimisfondidesse, ulatudes kokku 12,6 miljardi euroni. Viimase seitsme aasta jooksul on paigutused fondidesse kümnekordistunud.
    Regulaarsete sissemaksete tõttu on kõige stabiilsemalt paisunud inimeste varad elukindlustusseltsides, kuhu on raha kogunenud 18 miljardit eurot.
    Pärast paariaastast pausi jõudis soomlaste säästmistase (pärast kulutusi kätte jääv raha ehk netotulu) taas möödunud aastal plusspoolele. Sel aastal peaks minema säästmisse igast kättesaadud 100 eurost 3 eurot.
    Laenude võtmine on Soomes täpselt sama populaarne kui säästmine. Tervelt 53 protsendil Pangaliidu poolt küsitletud inimestest on laen kaelas. Eluasemelaen on 31% inimestest. Kõige enam on laene
    25?34aastastel pereinimestel, kelle lapsed veel koolis ei käi. Selles rühmas on laen neljal inimestel viiest.
    Eluasemelaenude võtmine kasvab üldiselt pärast 25. eluaastat ja eluasemelaen on tavaliselt 25?44aastastel. Laenuvõtjad on keskmisest parema sissetulekuga ja pooltel neist on ka sääste või investeeringuid.
    Laenu võtmist toetab Soomes, nii nagu Eestiski, madal intressitase, kasvanud sissetulek ja Soome majanduse areng. Järgneva aasta jooksul soovib laenu võtta 11% inimestest,
    Viimaste aastate jooksul on kasvanud oluliselt eluasemelaenu tagasimakseperiood. Kui seitse aastat tagasi oli see keskmiselt 11 aastat, siis nüüd juba 17 aastat. Keskmine eluasemelaen ulatub 49 800 euroni ja Helsingis 62 000 euroni. Keskmiselt läheb laenu teenindamiseks 23% netopalgast.
    Kokku on eraisikud ja mittetulundusühingud võtnud pankadest laenu 66,7 miljardi euro eest, sellest 70% on läinud eluasemelaenudeks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
SAF Tehnika maksab kolm korda suuremat dividendi
Riia börsil noteeritud Läti elektroonikafirma SAF Tehnika otsustas maksta dividende 2020./2021. majandusaasta eest 0,67 eurot aktsia kohta.
Riia börsil noteeritud Läti elektroonikafirma SAF Tehnika otsustas maksta dividende 2020./2021. majandusaasta eest 0,67 eurot aktsia kohta.
Kaja Kallas Porto Franco uurimiskomisjoni raportist: see oli riigiametnike aja raiskamine
Eelmise valitsuse pea aasta tagasi moodustatud Porto Franco laenu andmise tagamaid uurinud komisjon sai lõpuks valmis raporti, millel polnud võimalustki midagi uut päevavalgele tuua.
Eelmise valitsuse pea aasta tagasi moodustatud Porto Franco laenu andmise tagamaid uurinud komisjon sai lõpuks valmis raporti, millel polnud võimalustki midagi uut päevavalgele tuua.
Trükitööstuse TOPi III koht: rahatrüki masinad vuravad hoolega
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.