7. detsember 2005 kell 22:00

Kuidas lõigata kasu tuntud kaubamärgist

Mul on hea uudis sellistele ettevõtetele, kes müüvad Eestis näiteks Sony telereid või Nokia telefone, olemata seejuures Nokia või Sony ametlik edasimüüja. Nad võivad rahumeeli sõnad ?nokia? või ?sony? lisada oma äri- ja domeeninimele, kasutada neid oma äridokumentidel, büroohoonel, sõidukitel ? seostada oma firma maailmakuulsate kaubamärkidega ja meelitada ligi kliente, ilma et Sony või Nokia, kellele kuulub ainuõigus neid kaubamärke kasutada, saaks seda keelata.

Tundub absurdne, aga just seda võib järeldada hiljutisest kohtuvaidlusest maailmakuulsa õlitootja GULF kaubamärgi üle.

Üldreegel on, et kaubamärgi registreerimine annab kaubamärgi omanikule absoluutse õiguse kaubamärki äris kasutada ja lubada või keelata selle ärieesmärgil kasutamise kolmandatele isikutele. Omaniku absoluutne õigus tähendab ka, et omaniku nõusolekuta ei tohi tema kaubamärki kasutada nt oma teenuste/kaupade tähistamiseks, äridokumentidel, reklaammaterjalidel.

Mingis ulatuses on märgiomaniku ainuõigused piiratud. Üks piirang on õiguste ammendumine, mis näeb ette, et kaubamärgiomanik ei saa keelata tema või tema loal kaubamärgiga tähistatud ja Eestis või EÜ lepingu liikmesriigis käibesse lastud kauba edasist ärieesmärgil kasutamist, v.a juhul, kui kauba omadused on pärast käibesse laskmist muutunud.

See tähendab üldjoontes, et kui Nokia või Sony on müünud oma tooted edasimüüjatele, siis ei saa Nokia või Sony enam kontrollida nende kaupade edasist saatust turul, sh keelata nende müümist mitteametlike edasimüüjate poolt.

Vaidluses GULF kaubamärgi üle asusid Eesti kohtud seisukohale, et kaubamärgiomaniku kaubamärgi kasutamine mitteametliku edasimüüja domeeninimes, visiitkaartidel, sõidukitel, äridokumentidel, internetilehel jne kannab reklaamifunktsiooni ning seetõttu ei saa kaubamärgiomanik oma kaubamärgi sellist kasutamist Eestis keelata.

Ei ole päris selge, miks tõlgendasid ja kohaldasid Eesti kohtud selles kaasuses kaubamärgiomaniku õiguste ammendumise printsiipi teisiti, kui seda on teinud Euroopa Kohus.

Näiteks on Euroopa Kohus kaasuses Bayerische Motoren-werke AG (BMW) ja BMW Ne-derland BV vs Ronald Karel Deenik [C-63/97] asunud seisukohale, et kaubamärgiomaniku loata kaubamärgi kasutamine on lubatud näiteks vastava kaubaga seotud teenuste reklaamimise eesmärgil.

Kui firma remondib BMW sõidukeid, võib ta reklaamis kasutada kaubamärki BMW. Kuid remondifirma ei või kohtu arvates mingil juhul kasutada kaubamärki BMW viisil ja kujul, mis loob mulje, et remondifirma ja kaubamärgiomaniku vahel on otseseos, nt luues klientidele petliku mulje, et remondifirma on kaubamärgiomaniku ametlik esindaja või kuulub temaga samasse kontserni.

Jääb arusaamatuks, miks otsustasid Eesti kohtud, et kaubamärgiomaniku nõusolekuta kaubamärgi ärieesmärgil kasutamine ei riku kaubamärgiomaniku õigusi. Sellised lahendid seavad ohtu õiglustunde ja Eesti maine, sest annavad tunnistust Euroopa Kohtu praktika mittejärgimisest Eestis.

Nii luuakse soodne pinnas selliste äriühingute asutamiseks ja registreerimiseks Eestis, kelle äriidee ongi pahauskselt ära kasutada kaubamärgiomaniku loodud head mainet kaubamärgile. Kahjuks jääb pahauskne käitumine praegu Eestis karistuseta, sest kohtupraktika kohaselt võib igaüks kasu lõigata maailmakuulsast kaubamärgist õiguste ammendumise printsiibi kaitse all.

Autor: Evelin Pärn-Lee

Hetkel kuum