Lits, mine kevadeks oma koju

Alustuseks võiks oma loo kuidagi laiema taustaga seostada, mõtlesin ma. No et oleks sujuv üleminek tuntult vähem tuntule. Niisiis, kolmapäeva õhtul seadsin sammud PÖFFi kantsi Sõpruse kino poole, kinost siiski mööda, otse kõrvalsaali ? sealses ööklubis pidas vaikusest veidi valjemat pidu The Sun Tanel Padariga eesotsas. Siinkohal võib suurele osale Eesti rahvast eelnev tuntu ja vähem tuntu paralleel küll kohatu tunduda.

No muidugi, alles see oli, kui Sun mööda Eestit tuuritas ja tollele kolmapäevaõhtule küllalt sarnaseid ?vaikseid? ehk akustilisi kontserte andis. Et olla lõpuni aus, anti tollal siiski vaid kolm kontserti, ju sai plaadimaterjal kokku, sest just kontsert-CDd ja -DVDd siis lindistati, koos publikuga ja hoopis erilaadsel moel. Mainitud akustilisele või, kui tahate, unplug-vormile lisaks olid paljud lood täiesti teise kuue saanud. Sa võisid neil kontsertidel tunda end kui ehtsal külapeol, kus laval on ?maailma suurim viiul?, ja kui seda Tanel Padari väidet parafraseerida, siis ka ?maailma väikseim akordion?, ning ringi karatakse jauramiga. Kuulmata ei jäänud valsitaktis ?Neljapäev? ega simmanivormi pandud ?Welcome to Estonia?.

Et selle kõigega hakkama saada oli Sun laval topeltsuuruses. Kohati võiks isegi öelda, et featured... ? kampa oli võetud kõige ilusam, maitse üle ei vaielda, ninja-tüdruk Lenna, kes aitas kaasa ühe Suni looga, kuid laulis Padariga ka imearmast lembeduetti.

Igatahes võeti kogu see jant kolmel novembrikuisel kontserdil iga nurga alt linti, siis lõigati-kleebiti ? või kuidas see asi tänapäeval käibki ? ning DVD ja CD olidki valmis. Ning selle tähistamiseks tuli kontsert maha pidada. See oli tõeline rahvapidu ? tegu oli varaõhtuse üritusega ja vanusepiiri sissesaamisel polnud. Kohale tuldi suisa peredena, lapsed jooksid ringi ning ega teismelised fännidki puudunud.

Avastasin, viimased on väga tänuväärne publik, polegi varem kuulnud, et Sunile nii südamest kaasa lauldaks (Lennat polekski justkui vaja olnud). Teismeliste vanemaid vist küll kohal polnud, aga oleks võinud. Isegi mu ämm, kes muidu mingi rokisõber pole, kiitis Suni akustilist varianti. Lisaks on sellistel varastel pidudel veel mitu eelist: seal saab vabalt hingata, st ei suitsetata, ja saab viisakal ajal magama.

Kes ei jõudnud kohale tulla, ei jää sellest Suni simmanist, kus bänd publikut unustavalt laval jämmib, päris ilma ? kuigi veidi kahtlen, kas kõike seda meeleolu saab salvestusega edasi anda.

Ahjaa, pealkiri pole ka päris laest võetud, nii nimetas Kaur Kender loo, mille sõnad ta Suni tarvis kirjutas. Bänd ristis selle küll sündsuse mõttes ümber, kes huvitet, uurigu ise välja, mis looga tegu. Vihjeks niipalju, et seda lugu polegi varasema plaadi peal. Ainult nüüd sellel vast ilmunul.

Autor: Tene Üprus