Tõnis Oja • 12. detsember 2005 kell 22:00

Kuld pea veerandsajandi kalleim

Kulla hind kerkis eile hommikul uuele, pea 25 aasta kõrgeimale tasemele 540,90 dollarini unts. Nii kõrge oli kollase väärismetalli hind viimati 26. jaanuaril 1981. aastal. Detsembri algusega võrreldes on kulla hind kallinenud juba üheksa, aasta algusega võrreldes 23 protsenti.

Analoogilist rallit teeb ka hõbeda hind, mis kerkis eile 1,97 protsendi võrra, 9,14 dollarini unts, mis on kõrgeim alates 1984. aasta juunist.

Väärismetallid on muutunud viimasel ajal populaarseks alternatiiviks aktsiatele ning eriti USA valitsuse võlakirjadele.

Maailma kullanõukogu andmetel kasvas kolmandas kvartalis nõudlus väärismetalli järele 56 protsenti. Alates möödunud aasta novembrist on investorid paigutanud kulla fondidesse 1,4 miljardit dollarit (18,6 miljardit krooni), kirjutab uudisteagentuur Bloomberg.

Kui aga vaadata USA valitsuse võlakirju, siis nende tootlus on sel aastal olnud 1,6 ning kahel eelneval aastal vastavalt 3,5 ning 2,26 protsenti, mis teeb kolme aasta keskmiseks tootluseks 10,6 protsenti.

Pole siis mingi ime, et investorid otsivad küll turvalist aga veidi tulusamat investeeringut, milleks kuld paistab taas sobivat. Üheksakümnendate aastate lõpus muutus kuld investeeringuna ebapopulaarseks.

Londonis fikseeriti eile õhtul kulla hinnaks 536,50 dollarit, hõbeda hinnaks aga 9,225 dollarit unts.

Hetkel kuum