Juhatuse liige võib olla ka äriühingu töötaja

Praktikas on jätkuvalt aktuaalne küsimus, kas äriühingu juhatuse või nõukogu liige võib samaaegselt olla ka selle äriühingu töötaja.

Riigikohus asus 24. novembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-05 seisukohale, mille järgi Eesti Vabariigi töölepingu seadusest ei tulene, et äriühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla äriühinguga ka töösuhetes. Riigikohus on ka varasemalt märkinud (otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-04), et seadus ei keela ei juhatuse ega ka nõukogu liikmetel samas äriühingus töölepingu alusel töötamist.

Töölepingu alusel võib vastav juhtorgani liige töötada näiteks äriühingu raamatupidaja, juristi või muu asjatundjana, tegutseda äriühingu ettevõtteks oleva tootmisüksuse, kaupluse, hotelli vms juhatajana.

Arvestades eeltoodut, tuleb asuda seisukohale, et töölepingu seadust ei saa rakendada ja töölepingut sõlmida juhul, kui töö, mida juhatuse või nõukogu liige teeb, seisneb äriseadustiku- ja põhikirjajärgsete juhatuse või nõukogu liikme kohustuste täitmises. Töölepingu seadus ei kuulu seega kohaldamisele juhatuse või nõukogu liikme suhetele äriühinguga ning juhatuse või nõukogu liikme ametist vabastamisel ei ole neile kohaldatavad töölepingujärgsed garantiid ja soodustused.

Kuivõrd juhatuse või nõukogu liige täidab oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi iseseisvalt äriühingu huvidest lähtuvalt, puudub vastavas õigussuhtes töölepingule iseloomulik alluvussuhe.

Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 asunud seisukohale, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe, olles oma olemuselt lähedane käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul ning millele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Sellele viitavad ka äriseadustiku sätted (N 184 lg 1, N 309 lg 1), mille kohaselt on juhatuse liikmeks valimiseks vajalik tema nõusolek.

Juhatuse liikme ja äriühingu suhteid reguleerivate lepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel tuleks seega järgida võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid. Juhatuse liikmega sõlmitavas käsunduslepingus võiks täpsustada õigusaktidest ning äriühingu põhikirjast tulenevate kohustuste täitmise tingimusi, kehtestada üldise hoolsus- ja lojaalsusnõude täitmiseks vajalikud kohustused, sätestada juhatuse liikme tasustamise, sealhulgas ettenähtud soodustuste ja kulude hüvitamise kord, samuti vastutuse täpsemad alused ning lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tingimused.

Käsunduslepingu võib sõlmida ka nõukogu liikmega, kelle seadusest või põhikirjast tulenevaid õigusi ja kohustusi soovitakse täpsustada või täiendada.

Arvestades eeltoodut, tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, kas juhatuse liikme kohustused ja töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, langevad kokku või mitte. Tsiviilõiguses kehtivale dispositiivsuse põhimõttele tuginedes võib töölepingu seaduse sätteid kohaldada ka juriidilise isiku ja tema organi liikme vahelisele lepingule, kuid seda tingimusel, et tegemist ei ole töölepingule ainuomaste sätetega ning need ei ole vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega.

Autor: Melika Kiilmaa