Poliitikud otsivad üle jäänud 2,4 miljardile kroonile rakendust

Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul tuleks raha suunata Eesti jätkusuutlikku arengusse. "Sihid on strateegias "Säästev Eesti 21" paika pandud ja kõik parlamendierakonnad on selle strateegia ka heaks kiitnud. Seega inimeste heaolu kasv, loodushoid, sotsiaalne sidusus ning keele ja kultuuriruumi hoidmine. Kuidas täpselt ja millistes summades, seda ei saa veel kuigi sisukalt öelda. Esialgse hinnangu põhjal raha jagamine ja laskmata karu naha jagamine on üsna üheväärsed tegevused," sõnas Reiljan.

Keskerakonna seisukoht on, et suurem osa peaks minema pensioni esime-se samba reserviks ja üks kolmandik olulisteks investeeringuteks, näiteks tervishoiukapitali kulude katteks, vahendas erakonna pressiesindaja.

Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul on erakond riigieelarve ülejäägi suhtes konservatiivsel seisukohal. "Seda raha laiali jagada ei tohiks. Pigem võiks see minna kas pensionireservi või kui eraldi Riigikogu ostust ei tehta, siis stabilisatsioonireservi. Arvan, et kiirustada pole põhjust," sõnas Michal.

Michal tunnistas, et erakonnale meeldiks sellise ülejäägi valguses maksude langetamine, paraku seab koalitsioonilepe piirid ja sellest ei saa üle ega ümber.

"Oleme seda ka varem välja öelnud, et kui vaadata eelmiste aastate lisaeelarvet ja kõike muud, oleks võinud tulumaksu reipamalt langetada. Ma ei kahtle selles ka praegu, et tulumaksu võiks langetada ja inimestele jääks rohkem raha kätte," lisas Michal.

Opositsioonipartei Res Publica esimees Taavi Veskimägi soovitab säästa. "Mul on hea meel, et riigieelarve tulu laekub Eesti inimeste hea töö tulemusena hästi. Majanduse headel aegadel tuleb osata säästa tuleviku tarbeks. Riik peab olema siin eeskujuks, seetõttu pean õigeks ülejäägi suunamist stabilisatsioonireservi ja pensionikassa reservi," sõnas Veskimägi.

Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuhi Õnneli Va-rendi sõnul peaks valitsus kasutama ülelaekumist konservatiivselt.

"Ühest küljest on ju hea, et rahandusministeeriumi haldusalas on kõik korras. Raha ja maksud laekuvad hästi. Teisest küljest tekitab ülelaekumine mänguruumi eelarvega, mida ei saa nii positiivseks pidada. Valitsus peaks teadma, kus eelarve tegemisel jäid kõige suuremad kitsaskohad, ja mõistlik oleks seal seda raha kasutada," sõnas Varendi.

Tema sõnul ei peaks ülelaekumiste puhul kohe makse langetama, vaid hoida tuleb järjekindlat maksupoliitikat "Kindlasti ei arva me, et Eesti riik korjab liiga palju raha, pigem on küsimus selles, kuidas rahaga ringi käiakse võrreldes teiste Euroopa riikidega," lisas Varendi.