Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõvas köites raamatud on karbis
“Kunstnikuraamatu” kaudu tuleb teatrimaailma üks salapärasemaid tahke lugejale lähemale.
Eesti Kultuurkapital tunnustas Mari–Liis Küla, Liina PihUlaku, Aime Undi, Liina Unni, Mari Tuulingu ja Andres Tali tööd ning määras neile 2005. aasta näitekunsti preemia Eesti teatrikunstnike erinevate põlvkondade loomingu talletamise ja väärtustamise eest selles kaheköitelises raamatus.
“Kunstnikuraamat” viib lugeja stsenograafiamaailma. Raamatu aluseks on 56 küsimust, mida koostajad saatsid aastail 2002–2004 tollal eesti teatripildil esiridades olijaile. Iga teatrikunstnik võis valida. kas vastata kõigile, teha valik või jätta küsimused üldse kõrvale.
Näiteks mõned: “On sul mingi valikuvabadus, mida kujundad, kellega töötad, millises teatris?”, “Kui palju loomingut, kui palju käsitööd?”, “Kuidas vaimu välja kutsud? Mis siis, kui ta ei taha tulla?”.
“Juturaamatusse” koondatud 27 teatrikunstniku vastuste kaudu tutvume huvitavate isiksustega, saame aimu nende püüdlustest, tööstiilist jne.
“Pildiraamatus” esitletud kunstnike CVd ja lavakuUjunUduste fotod toovad iga autori käekirja selgelt välja.
“StseUnoUgraafia eriala vaimsusse suhteline peidetus. Materjalile alluv tervik ruumist, valgusest, värvist ja rütmist. On kergesti tasakaalust väljaviidav – kunstilises mõttes (lavastaja, näitleja, valgustaja, lavamehe jne poolt). Visuaalsed seaduspärasused laval pole alati kõigile tunnetatavad,” kirjutab teose saatesõnas Mari–Liis Küla.
Autor: Tiina Kolk