Tuuleenergiaseadus jäi eile muutmata

Kui senini pidi tuuleenergia tootmise ebastabiilsuse tasandamise eest hoolitsema riik, siis uue korra järgi pannakse see kohustus tuuleenergia tootjale. See tähendab tuuleenergeetikutele lisakulusid ja -kohustusi, sest neil tuleb leida kas ajutisi tootmislangusi kompenseerivad allikad või maksta trahve.

Seaduseelnõu näeb ka ette, et alates 2009. aastast lõpetatakse tuuleenergeetikutele riikliku kokkuostuhinna ja toetuste maksmine, kui kalendriaastal ületab tuuleenergia maht 200 GWh.

Eestis on nimetatud tuuleenergia maht juba saavutatud - voolusüsteemi on lülitatud elektrituulikuid 75 MW ulatuses. Piirang seiskaks spetsialistide sõnul tuuleenergia arengu ja pooleliolevate projektide arendamise Eestis, sest arendajad ei julgeks enam investeerida. Praegu on Eestis pooleliolevaid tuuleenergiaprojekte 200 MW ulatuses.

Peaminister Andrus Ansip põhjendas lisatud punktide vajalikkust sellega, et need on kasulikud riigile, tootjaile ja tarbijaile ning järgivad ELi direktiive. Keskkonnaminister Villu Reiljani väitel on neil teemadel veel vaja arutleda.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esimees Jaan Tepp ütles seaduseelnõu kommenteerides, et tuuleenergeetikud ei saa garanteerida täpset toodangut iga tunni lõikes, nagu seda nõuab Eesti Energia võrgueeskiri.

"Seega jääb ikkagi üle variant sõlmida leping Põhivõrguga, mille alusel bilansienergia tagamise eest vastutab Põhivõrk. Sellisel juhul ostetakse tuulenergia ära vaid 30 sendiga, millest omakorda lahutatakse bilansihoidmise tasu," sõnas ta.

Tepp lisas, et teistes Euroopa riikides ei kasutata tuuleenergia bilansikohustuse klauslit.