• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,2
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,2
  • 30.01.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suur osa Eestist saab tänavu internetiga kaetud

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) teatas reedel, et programmi KülaTee 3 raames saab veel sel aastal suur osa Eestist internetiga kaetud.
RIA infrastruktuuride osakonna juhataja Margus Kreinin ütles, et Järva, Jõgeva ja Viljandi maakonnas on interneti pakkuja juba välja valitud ning veebruari lõpuks on esimesed uued ühendused ka loodud. "Järge ootavad Ida- ja Lääne-Virumaa, Lääne, Harju, Saare ja Hiiu maakond ning Euroopa Liidu abiga katavad oma maakonnad peagi internetiga ka Valga-, Võru- ja Põlvamaa," ütles Kreinin. "Programmi eesmärk on tagada interneti püsiühenduse kättesaadavus 90% Eesti territooriumil."
Mõne nädala eest Järva- ja Viljandimaa internetiseerimise konkursi võitnud ASi Norby Telecom juhatuse esimees Oleg Shvaikovsky ütles, et mõlemas maakonnas katavad nad oma WiMaxiga (uue põlvkonna WiFi - toim.) ligikaudu 90% maakonnast. "Järvamaal peame töödega valmis saama 1. juuniks ja Viljandimaal 1. oktoobriks," ütles Shvaikovsky. Nimetatud maakondade elanikud hakkavad Norbyle kas 300- või 500kroonist kuutasu maksma.
Shvaikovsky selgitas, et riik maksab kinni operaatoril teenuse osutamisel puudu jäävad summad. "Kui riik ütleb, et selles piirkonnas elavatele inimestele tuleks näiteks kolm aastat maksimaalselt 500kroonise kuumaksuga internetiühendust pakkuda, siis meie arvutame, kui palju me sellega miinusesse jääme, ja riik maksab vahe kinni," rääkis Shvaikovsky.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 14:32
Kulla hind tegi 8 aasta suurima kvartaalse tõusu. Mis saab edasi?
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele