Seadusega tekitatud saladuseloor kaitseb kaks nädalat tsiviilasja vaidluspooli

Riigikohus on seisukohal, et anonüümsuse tagamine tsiviillahendites on kehtiv ainult arvutivõrgu puhul. "Mis tähendab seda, et ajakirjanikuna võite endiselt esitada päringuid, kus soovite teada, kes on ühes või teises otsuses initsiaalide taga, ning meil pole mingit seadusest tulenevat põhjust, miks me neile päringutele vastata ei saa," selgitab riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane. Ta lisab, et õigus päringuid esitada on ka kõigil teistel, ettevõtjad kaasa arvatud. Erandi moodustavad vaid need kohtuotsused, kus on tegu alaealiste huvide kaitse või näiteks riigisaladusega.

"Eraldi protseduuri, nagu avalduse kirjutamine ja muu selline, mida on tarvis näiteks kohtutoimikuga tutvumiseks, selliste lihtsate päringute puhul tarvis ei ole. Seega tuleb kahjuks lihtsalt harjuda sellega, et internetis kättesaadav informatsioon ei ole täiuslik ning seda tuleb täpsustada," sõnab Kuklane.

Hetkel on selline kummaline säte kehtiv üksnes tsiviillahendite puhul. Kuriteo- ja väärteoasjade, haldusasjade ja põhiseaduslikkuse järelevalve asjade puhul ei ole riigikohus seesugust anonüümsuse nõuet järginud.

Justiitsministeeriumi kinnitusel aga peaksid samad reeglid - menetlusosaliste nimed tuleb asendada initsiaalide või tähemärkidega - kehtima ka halduskohtu lahendite puhul. Kriminaallahendite puhul seda võib teha, aga ei pea tegema.

"Tsiviilkohtumenetluse seadustik ütleb, et mis tahes kohas avalikustamisel arvutivõrgus tuleb järgida neid reegleid, sealhulgas ka Riigi Teatajas. Kriminaalmenetlusseadustik reguleerib ainult avalikustamist kohtu veebilehel ning seega see Riigi Teatajale ei kehti," kinnitab ministeeriumi avalike suhete talituse juht Ave Mellik.

Ta lisas, et praegu käib koos töögrupp, mille ülesandeks on muu hulgas kohtulahendite avalikustamise küsimuses ühtsete reeglite paikapanek. Seal on seda teemat juba arutatud, kuid otsust selle kohta veel ei ole.