ELi teenuste direktiiv jõuab parlamenti

Ametiühingute ja rea ELi vanemate liikmesriikide survel on eelnõust tänaseks saanud lahja kompromiss.

Direktiivist on kadunud olulisim, nn asukohamaa põhimõte, mille järgi oleks teise liikmesriiki teenust pakkuvale firmale kehtinud tema koduriigi seadused. Nii on see praegu Euroopa Liidu siseturul kaupade vaba liikumise puhul: kui üks kaup on ühes liikmesriigis hinnatud kvaliteetseks, võib seda müüa ka teiste liikmesriikide turul.

Eelkõige Prantsusmaal ja Skandinaavias tekitas printsiip ägedat vastuseisu, sest nähti "sotsiaalse dumpingu" ohtu. Kardeti, et uutes liikmesriikides madalamate sotsiaalkindlustuskulude ja vähenõudlike ohutusstandardite alusel tegutsevad firmad kisuvad alla vanade liikmesriikide elatus- ja palgataseme.

Prantsusmaal sai eelnõust Frankensteini direktiiv. Sellega seotud hirm Ida-Euroopa odava tööjõu tulva ees oli üks põhjus, miks prantslased ELi põhiseadusliku leppe mullu tagasi lükkasid.

Põhimõtte vastu on protestinud ka ametiühingud ning neljapäeval on hoolimata kompromissist Strasbourgis oodata 25 000 osavõtjaga meeleavaldust direktiivi vastu.

Kompromiss sündis läinud nädalal Euroopa Parlamendi kahe suurima parteifraktsiooni - konservatiivide ning sotsiaaldemokraatide - vahel. Sellega asendati asukohamaa printsiip õigusega teises liikmesriigis takistamatult teenuseid osutada.

Otsustati hoopis ära keelata laialdaselt levinud praktika, kus teise riigi teenusepakkujale seatakse kõikvõimalikke kunstlikke tõkkeid. Näiteks nõutakse kuluka esinduse avamist.

Kurioosse näitena ei või näiteks Saksamaalt Belgiasse tööle minev maaler piirile jõudes oma värvipütte ja redeleid enam transportida Saksamaal registreeritud autoga, vaid vajab Belgia sõidukit.

Eelnõu uue sõnastuse järgi jäävad teises riigis teenust osutades kehtima vastuvõtja riigi töö- ja puhkeaja, tarbijakaitse ja keskkonnaseadused. Arvestada tuleb seega nii Rootsi kollektiivlepingute kui ka Prantsusmaa 35tunnise töönädalaga.

Samuti jätab eelnõu uus sõnastus välja rea vaidlusi tekitanud valdkondi, näiteks sotsiaal- ja tervishoiuteenused.

Selline areng ajendas kuut liikmesriiki - Suurbritanniat, Hollandit, Hispaaniat, Poolat, Tšehhit ja Ungarit - siseturuvolinik Charlie McCreevyle märgukirja saatma, et komisjon nii lahja kompromissiga ei lepiks. Komisjonist on aga kuulda, et selle juht Jose Manuel Barroso on valmis kompromisslahendust toetama, sest lahja direktiiv on parem kui üldse mitte midagi.

Eelnõu autori, Euroopa Komisjoni eelmise koosseisu siseturu voliniku Frits Bolkesteini kava oli tagada sarnaselt kaupadega ELi siseturul ka teenuste vaba liikumine. Tegemist on sektoriga, mille arvele langeb 70% ELi majanduslikust aktiivsusest, ent vaid 10% riigipiire ületavast kaubavahetusest.