551 aastat raamatuid

Ei ole olemas inimest, kellel kõik raamatud juba olemas on. Teisalt, kui tal on elus juba "kõik" olemas, siis lugeda ta ehk ikka mõistab.

Raamat on olnud inimese parim sõber pikka aega. Ehkki Aasias trükiti tekste mõningal määral varemgi, kuulub trükipressi leiutamise au Euroopas härra Gutenbergile, kes 1448 ühendas oma metallitöölise oskused ja viinamarjapressi nii, et seitsme aasta pärast, täpselt 551 aastat tagasi 23. veebruaril nägi ilmavalgust maailma esimene suuretiraažiline raamat, mis on tuntud kui Gutenbergi piibel. Seda raamatut müüdi 300 floriini eest, mis oli tol ajal tavalise ametniku kolme aasta palk. Siiski oli hind palju odavam käsitsi paljundatud piibli omast, mille ümberkirjutamiseks ja maalimiseks oleks kulunud ühel mungal ligi kakskümmend aastat.

Praegusel ajal tervet kuupalka ühele neist naljalt kulutada ei annagi. Vähesed kirjastused Eestis annavad välja kalleid nahkköites tiraaže. Ilmamaa kirjastus näiteks teeb ja

müüb kallimatest raamatutest poognaid, mida igaüks saab siis ise soovipäraselt köita ning ehtida.

Siia loosse raamatuid otsides sain mitmelt kirjastuselt vastuseks mõtte, et nende raamatud on kallid sisult, mitte hinnalt. Ei jää üle muud kui nõustuda. Kaanehinnad ei anna papa Gutenbergi aegadega isegi võrrelda mitte.