Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valuvelje hooaeg on algamas
Drews Auto OÜ müügijuhi Andres Drewsi sõnul on valuvelgede populaarsus üha kasvamas ja see pole enam ammu tuuninguinimeste pärusmaa. Drewsi sõnul on ka hinnad viimaste aastatega kõvasti alanenud ja neilt saab esimese veljekomplekti juba hinnaga 4000 krooni. Viimane kui üks veljemüüja toonitab küll seda, et ega valuveljel mingit praktilist väärtust eriti pole ja tegemist on siiski iluasjakesega. Kuigi paljud peavad neid mingiks kasutuks vidinaks, annavad nad muidu igavale ja hallile autole hoopis teise näo. Andres Drews küll mainib, et tegelikult aitab valuvelg, mis oma olemuselt on avatud, paremini pidureid jahutada.
Trendidest on viimaste aastatega üha enam ja enam moodi läinud kroomveljed. Ilusate ja läikivate katetega velgede omamises on aga ka omad pahupooled ehk talvel pole kuigi mõistlik kroomvelgedega liigelda. Nimelt on Kosei ja CMSi velgede maaletooja Lauren Grupp OÜ juhataja Madis Mägi sõnul meie pidevalt pinnatavatel teedel oht, et velje kroomitud pind saab kuskilt täkke ja meil talvel maha pandav soolasegu hakkab sealt täketega kohtadest edasi minema ja lööb kroomitud pinnakatte lahti. Ta nimetab ka seda, et kallimate velgedega sellist probleemi pole. Modirexi juhataja Rain Linnu sõnul sõidavad ka mitmed tema kliendid talvel läikivate ratastega. Küll mainivad kõik müüjad, et odavamad läikivad veljed pole just suuremad asjad ja nendega talvel sõita ei maksa. Küll kannatavad talve välja kallima kategooria kroomveljed, tõsi, nende eest tuleb juba kaks korda rohkem maksta.
Inexi müügijuht Andres Lehtma: "Enne velje ostmist tuleks endale selgeks teha, kui suurt velge soovitakse autole alla panna. Küsimus on selles, kas soovitakse sõidumugavust või hoopis võimalikult suurt velge." Kõikide müüjatega rääkides tuli välja, et ega mõlemat saa, eriti meie teedel.
Mingile konkreetsele autole mahub alla konkreetne suurus rehvi ja velge. Kui panna suurem velg, tuleb madalam rehv panna, mis muudab sõiduki jäigemaks ja meie rööpas teedel hakkab auto n-ö ujuma ja teed otsima. Sestap on ilul ka oma hind. Iga veljekomplektiga pannakse tavaliselt kaasa ka poltide ja tsentreerimisrõngaste komplekt.
Kui enamik veljemüüjaid tegeleb odavamate velgedega, siis hiljuti on Eestisse müüdud ka velgede ring, mis maksab ligi 80 000 krooni.
Drews Auto müügijuht Andres Drews tunnistas, et enamjaolt tegelevad nad siiski odavamate velgedega ja neilt on kalleim komplekt velgi ostetud 18 000 krooni eest. Inex ja Lauren Grupp nimetasid sama, et enamjaolt ostetakse siiski odavaid velgi, kuid mõlemal oli kalleima müüdud komplekti hinnaks ca 25 000 krooni.
Modirexi juhataja Rain Lind nendib, et neil põhimargiks oleva Rex kaubamärgi müüdud kalleim komplekt oli 40 000 krooni ringis, kuid üldse on nende poolt kalleimaks müüdud komplektiks olnud 70 000kroonine komplekt.
Teadaolevalt kalleima komplekti on müünud PM Tuning/DC ICE, kelle andmeil maksis neil viimasel ajal müüdud kõige enam maksnud komplekt 80 000 krooni. Tegu oli OZ Racing Leonardo velgedega.
Kuigi suured veljed on autol all ilusad, ei maksa velje suurusega liiale minna, sest suur ja raske velg võib oluliselt mõjutada auto sõiduomadusi.
Kui autotootja on autole originaalis ette näinud 14 tolli suurused veljed, siis ei maksa sinna vägisi 18tolliseid toppima hakata. Asi on nimelt selles, et mida suurem on velg, seda suurem on velje kaal ja suure massiga on ka pöördemoment suurem, mida väiksele veljele mõeldud pidur ei suuda kuigi kiiresti peatada. Suur ja raske velg võib mõjutada nii auto kiirendust, pidurdamist kui ka kütusekulu. Üheks ohuks on veel see, et spidomeetri näit läheb autol paigast ära.
Seadusega pole samuti tootja poolt ettenähtud suurusest suuremaid velgi lubatud alla panna. ARK tehnoosakonna juhataja Andres Soots nendib, et on küll keeruline tuvastada, kas reegleid on rikutud, kuid ta eeldab, et ülevaatajad on siiski professionaalid ja tuvastavad võimaliku rikkumise autokataloogide abil. Soots nendib, et registreerimistunnistusel hetkel küll lubatud veljemõõtu ei ole kirjutatud, kuid millalgi hakatakse ka seda kindlasti tegema.