Pärnusse kerkib ärilinnak

Viimasel ajal on Pärnu ärikinnisvara sektoris aset leidnud mitmeid arenguid nagu büroohotellide turuletulek või mastaapsed ärilinnakud.

Viimastes on kõik lahendused kompleksselt läbi mõeldud ning üürnikele pakutakse täielikku mugavust. Ärilinnak on oma olemuselt võrreldav kaubanduskeskusega, kus kliendi jaoks on kõik erinevad tooted-teenused ühest kohast kättesaadavad ning üürnike jaoks ühistegevus äri igati toetav.

Üheks selliseks projektiks on Papiniidu ärilinnak Pärnus. 31 300ruutmeetrine ala paikneb Pärnu jõe ääres ja on Papiniidu tänava ning Riia maantee vaheline piirkond. Sinna on juba viimastel aastatel kerkinud mitmeid kaubandus- ja teenindushooneid. Soodsa asukoha tõttu leiavad erinevad ettevõtted kaubandus- ja büroopinna terviklikus ärikeskkonnas. Kuna projekt on arendamisjärgus, siis on võimalik valida enda jaoks sobivaid ruumilahendusi.

Üldiselt on Pärnu äripindade turg aasta-aastalt aktiivsem, suvekuudel ilmub ka mitmeid väiksemaid kauplejaid, kes on peamiselt puhkajaid püüdmas.

Piirkondadest on eelistatud Pika tänava ja Pärnu jõe vaheline ala. Nõutud on väiksed, 20-50 ruutmeetri suurused kõrge ja kõrgeima kvaliteediga (A ja A+) pinnad. Vastav igakuine üüri hinnatase jääb ca 110-150 krooni vahemikku ruutmeetri kohta. Amortiseerunud, st C-kvaliteediga pindade järele nõudmine peaaegu puudub.

Kaubanduspindade osas on viimase aasta jooksul läbitud uusi arenguid. Valmisid kaubanduspinnad nii Suur-Jõe tänavale (1100 ruutmeetrit, millest Selveri kasutuses on ligikaudu 900 ruutmeetrit) kui ka Pae 1 ärihoone, mis on jaotatud 10 boksiks suurusega 170-183 ruutmeetrit.

Piirkondade osas on eelistus jäänud samaks. Hinnatud on kesklinnas Port Artur 1 ja 2 asuvad pinnad, tormilise arengu on läbi teinud eelmainitud Papiniidu piirkond. Kaubanduspindade üüritase jääb vahemikku 150-300 krooni ruutmeetri kohta kuus. Väga nõutud ongi n-ö suuremas kogumis, polüfunktsionaalses hoones asuvad pinnad. Väiksematele, südalinnas Rüütli tänaval asuvatele elitaarsetele pindadele on nõudlus suhteliselt piiratud.

Pärnu kaubanduspindade osas on jätkuvalt eelistatuim tegutsemine keskustes. Kui Rüütli tänavalt on üürnikke ümber asunud Port Arturi kaubanduskeskustesse, siis see trend süveneb ning osaliselt on see ka linnavalitsuse teadliku suunamise tagajärg - Rüütli tänaval soovitakse näha pigem kohvikute kui kaupluste ridu.

Poolaasta jooksul turul olulisi muudatusi toimunud ei ole, kuid samas on käinud aktiivsed ettevalmistused uute kaubanduspindade tulekuks. Eelmisel aastal avas uksed Selveri uus hoone, millega Pärnu sai juurde 1940 m" kaubanduspinda. Lisaks sellele on kehtestatud uue kaubanduskeskuse detailplaneering Riia maanteele, mille ehitusaluseks pinnaks saab 12 100 m". Suurus, mis on võrreldav Kaubamajakaga.

Poolaasta jooksul on hinnad püsinud samad, kuigi nõudlust on piisavalt - hinnatasemed Pärnus on ülemise piiri lähedal. Kõige sagedamini otsitakse kesklinna ja selle lähipiirkonna esimesel korrusel asuvaid kaubanduspindu. Populaarseim kauplemiskoht Pärnus on aga jätkuvalt Port Artur.

Büroopindu on poole aastaga lisandunud vähesel hulgal. Hinnad on püsinud stabiilsed. Kesklinna büroode järele nõudlust jätkub ja seda arvestades uutele rajatistele Pärnus ruumi jätkuks. Näiteks oodatakse pikisilmi Aida 5 uue ehitise valmimist, kus juba praeguse seisuga on kõik pakutavad pinnad broneeritud. Samas piirkonnas on kinnitatud ka mitmeid teisi detailplaneeringuid, mis realiseerudes suurendavad kvaliteetsete büroopindade hulka.

Autor: Erko Närska