Üksik majapidamine võib oma heitvee pinnasesse lasta

Kui praegu kaardistab keskkonnaministeerium Eestimaa reoveekogumisalasid, siis Euroopa Liidu reovee direktiiv näeb ette, et hiljemalt 2010. aasta lõpuks peab kõikides asulates, kus elab üle 2000 inimese, kogu tekkiv reovesi saama kokku kogutud ja puhastatud. Alla 2000 elanikuga asulates peab säilima praeguseks juba toimiv süsteem. Vastutus direktiivi täitmise eest lasub kohalikel omavalitsustel.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tambergi sõnul ei tähenda eurodirektiiv, et asulates tuleks igale poole kanalisatsioonitorud vedada. "Omavalitsus otsustab majanduslikust tasuvusest lähtuvalt, kuhu rajada kanalisatsioonitrassid ning kus korraldada reovee kogumine ja äravedu," räägib Tamberg. "Juhul kui omavalitsus soovib reoveedirektiivi täitmiseks riigi või euroliidu toetust, peab ta aga arvestama riigi nõudmistega ning koostama tasuvusanalüüsi."

Praeguseks on keskkonnaministeerium jõudnud määratleda reoveekogumisalad üle 2000 elanikuga asulate kohta, nüüd teostatakse täpsemat kaardistamist reoveekogumisalade määramiseks nii alla kui ka üle 2000 elanikuga asulates. Nüanssides võib olukord muutuda, ent Indrek Tambergi sõnul on kindel see, et ka edaspidi jääb kohaliku omavalitsuse hooleks korraldada, et tema territooriumil saaks reovesi kokku kogutud ja puhastatud.

Tamberg lisab, et ei keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ega eurofondid toeta üldjuhul uutesse eramupiirkondadesse kanalisatsioonitrasside rajamist. "See on ikkagi arendajate ja sealsete elanike mure, et trassid saaksid nõuetekohased, ja eks nemad maksavad ka trasside rajamise kinni," nendib Tamberg.

Üksiku maamajapidamise omanik võib oma reovee pinnasesse või oma krundi piires asuvasse tiiki juhtida, kuigi soovitatav on seejuures reovesi enne ikkagi näiteks läbi rasvu kinnihoidvate septikute lasta. Tamberg kinnitab, et mõõduka koguse koduses majapidamises tekkinud reovee kahjutuks muutmisega saab pinnas hästi hakkama ja mingit reostust see ei tekita. Kui reovee tekitaja soovib aga seda oma territooriumi piirest välja juhtida, näiteks ojja suunata, vajab ta vee erikasutusluba, peab hakkama maksma saastetasu ja täitma teisigi lisatingimusi. Ettevõtte puhul on tingimused veelgi karmimad, sest reovee esmase puhastamiseta ei tohi seda üldse keskkonda juhtida.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastab ühiskanalisatsiooniga seotud projekte keskkonnaprogrammist, kusjuures projekti rahastamiseks tuleb KIKile esitada vormikohane taotlus.

KIK teostab projektitaotluste eelhindamise ning keskkonnaministeerium viib läbi sisulise hindamise. Projektide rahastamise otsustab KIKi nõukogu.

Lisaks keskkonnaprogrammile on võimalik taotleda ühiskanalisatsiooni projektide rahastamist ühtekuuluvusfondist.