• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,76
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,76
  • 15.03.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa autoturg kasvab aastas 1,8 protsenti

Euroopa sõiduautode turg on tohutu, ca 200 miljonit sõidukit. ANFAC ülevaates peetakse Euroopa sõiduautoturule iseloomulikuks kolme aspekti.
Esiteks kasvab turg 1990. aastate algusest ühtlases tempos, viimastel aastatel 1,8% aastas. Teiseks on sellel autoturul kõrge kontsentratsiooniga piirkond: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa ja Hispaania.
Kolmas eripära on diiselmootorite suur osakaal kasutatavate sõidukite seas, 23% kasutusel olevatest sõiduautodest. Uute müügis ulatub diiselmootorite osakaal praegu juba
48 protsendini. Diiselmootorite osakaal on suur siiski ainult Euroopa automarkide hulgas, samas kui Jaapani sõidukitest on turul diiselmootoriga 16% ja Ameerika autodest praktiliselt null protsenti.
Kesk-Euroopa suurte riikide autoturul on sõiduauto keskmine vanus väike - 8 aastat, mis annab tunnistust rahvaste heast elatustasemest.
Kõikjal mujal, ühenduse äärealadel ja hiljuti liitunud riikides, ulatub keskmine vanus 10 ja rohkemagi aastani. Keskmises vanuses on selge erinevus nende riikide vahel, kellel on oma autotööstus ja kellel seda pole, autotööstusega riikides on autod nooremad.
Autoturgu kasvatab eelkõige uute sõidukite müük, nende koguarv laienes Euroopas 2005. aastal 15,2 miljoni sõiduautoni. Kui seisate mõnes Saksamaa linnas tänava ääres, on iga kaheteistkümnes mööduv sõiduk ostetud samal aastal. Nii kõrge näitajani jõudmiseks kulub Eestil selgelt üle kümne aasta ja see aeg ei saabu enne, kui elatustasemed riikide kodanike vahel saavad ligilähedasteks.
Kesk-Euroopa autoturgu vähendavad sealsed lammutuskojad, kus tarbetud ning vanad sõidukid lammutatakse metalliks ja müüakse varuosadeks. Endiselt läheb suur osa ka Euroopa idapoolsemasse ossa. Praegu valitseb Eestis olukord, kus kuus müüakse 1400-1700 uut sõidukit ja juurde imporditakse 3000 kasutatud sõidukit. Suur küsimus on muidugi see, millises hinnaklassis on müüdud kasutatud sõidukid. Siinsete kasutatud autode müüjate andmetel müüakse praegu Eestis uuemaid ehk pärast 2000. aastast toodetud kasutatud sõidukeid vaid ühe viiendiku jagu kogumahust. Siinsed müüjad soovivad seda muidugi muuta, kuid selline näitaja on püsinud juba väga kaua.
Kasutatud sõidukite hinnakujundust Euroopa Komisjon otseselt mõjutada ei ürita. Uute autode hindu eri riikides Euroopa Komisjon aga jälgib ja kasutusele on võetud terve rida meetmeid diileritevahelise konkurentsi suurendamiseks, mis sunnib neid liigsest hinnalisast loobuma.
Kasutatud sõidukite hindu ühtlustab ehk kõige enam ühtse majandusruumi tekkimine, kaupade tolliformaalsuste lihtsustumine ning teistes Euroopa Liidu riikides makstud käibemaksu tunnustamine. Seni oli auto ikkagi erilisem kaup kui muu reisil ostetud nänn.
Suhteliselt uute sõidukite toomine riiki põhjustab konkurentsi uute sõidukite müüjatega.
Rahalises mõttes on ostjal langetada oma eelistus, kas osta hea varustusega mugav auto või klass nõrgem masin, aga uus ja garantiiga. Just kasutatud sõidukite ostmise lihtsustumine viis Saksamaa autoturu suure naabri Poola uute sõidukite müügi langusse ja seda Ida-Euroopa autoturu üldise tõusu tingimustes.
Erinev majanduspoliitika, erinev maksukeskkond ja üldine majandustase ei lase aga hindadel siiski täielikult ühtlustuda. Euroopa erimeelsused palju väiksemateski küsimustes viitavad sellele, et ka kasutatud sõidukite turul jäävad hinnad eri piirkondades erinevateks.
Üks eri hinnataset soosiv aspekt on ka inimeste kujunenud hoiakud. Kui Eestis on otse Saksast toodud kasutatud auto usaldusväärsem, sest teadagi on eelmise omaniku elatustase kõrgem olnud ja autogi on korralikult hooldatud, siis Rootsi pedantsetele elanikele on see miinus. Rootsi ostjal tekib siiski teatud kahtlus, kuna tal puudub usaldus mujalt toodud sõiduki ja selle hooldusraamatu vastu. Kahes suurimas kasutatud sõidukite müügikeskkonnas Mobile ja Autoscout pakutakse pidevalt umbes 1,5 miljonit sõidukit üle Euroopa. Ehkki on loodud võimalused osta auto mujalt Euroopast, sest tolliformaalsused on lihtsustunud, pole see võimalus siiski hindu massiliselt mõjutama hakanud.
Inimeste internetis ilmnevat ostuhuvi aitavad realiseerida n-ö logistikud, kes valitud sõiduki kohale toimetavad. Internetis pakutav on tihti aga reklaamihõnguline, mis tekitab Euroopa vahendajatele olulisi raskusi võrreldes autosid siia müüma tulnud kasutatud autode diileritega.
Autor: Rein Reinpõld

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.24, 14:49
Sustinere: toote mõju tuleb jälgida kogu väärtusahelas
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele