Jõgevamaal töötuid kaks korda enam kui Eestis keskmiselt

"Midagi on mäda, ei saa aru, kust need numbrid on võetud," kommenteeris Jõgeva maavanem Aivar Kokk statistikaameti numbreid. Tema sõnul kahjustab selline info Jõgevamaa mainet, sest töötuid ei ole kindlasti juurde tulnud. "Ettevõtted otsivad töötajaid, keskmine palk on meil suuruselt kuue esimese maakonna hulgas," lisas ta.

Tööturuameti Jõgevamaa osakonna andmetel on registreeritud töötute arv pidevalt langenud. Kui 2005. aastal oli 2398 registreerimist, siis aasta varem oli neid 2807. Need arvud ei näita küll inimeste arvu, vaid registreerimiskordade arvu. Üks inimene võib end aastas mitu korda arvele võtta. Tänase seisuga on Jõgevamaal 800 registreeritud töötut, mis moodustab 3,2% tööealisest elanikkonnast.

ASi Põltsamaa Felix juhatuse esimees Anti Orav oli samuti uudist kuuldes üllatunud. Tema arvates võib põhjus olla selles, et paljud töötavad nn mustalt, ka välismaal.

"Ametlikult nad ennast töötuks ei registreeri, sissetulek on olemas, kuid küsitlustes ütlevad, et on töötud," rääkis Orav. Mingit põhjust, miks Jõgevamaal statistilise ning registreeritud tööpuuduse vahel eriti suured käärid on, Orav välja tuua ei osanud.

Statistikaameti sotsiaalstatistika osakonna juhtivstatistiku Ülle Pettai sõnul tuleb vahe sellest, et statistika jaoks küsitletakse inimesi vanuses 15-74, tööturuamet registreerib töötuks aga alates 16. eluaastast kuni pensionieani. Samuti ei registreeri paljud end töötuks. Ka Pettai ei osanud öelda, miks Jõgevamaal statistilise ja registreeritud tööpuuduse erinevus on teiste maakondadega võrreldes nii palju suurem.

Tööturuameti Ida-Virumaa osakonna juhataja Maie Metsalu sõnul pole 13 aasta jooksul maakonnas veel nii palju vakantseid töökohti olnud, enamik neist küll madalapalgalised. Tema sõnul on heaks näiteks Avinurme piirkond, kus kuus-seitse aastat tagasi oli 127 töötut, hetkel on neid 13.

Tööturuameti andmeil on töötuid 2,5% Eesti tööealisest elanikkonnast. Töötuse tase on kõige kõrgem Ida-Virumaal, kus on registreeritud töötuna 6% maakonna tööealisest elanikkonnast, ja Valgamaal, kus see näitaja on 5%.