Maksutulud ajavad eelarve üle ääre

"Vaadates selle aasta kahe esimese kuu maksude laekumist, on ministeeriumi kevadine prognoos selline, et aasta lõpuks on riigieelarves ülelaekumist ligi 3 miljardit krooni, täpsemalt 2,8 miljardit," ütles rahandusminister Aivar Sõerd eilsel eelarveprognoose tutvustaval pressikonverentsil.

"Lisaeelarvega ootame ära suvised prognoosid, kuid kindel on see, et on asju, mis tuleb tugevamalt ette võtta. Näiteks sisejulgeolek, sealsed palgad ning investeeringud," lisas Sõerd. "Samas kasutatakse ülelaekumist ka välisvõla vähendamiseks ning reservide täitmiseks," ütles Sõerd.

Reformierakondlasest peaministri Andrus Ansipi sõnul ei olnud täiendava maksutulu prognoos üllatus, sest selle aasta eelarve koostamisel 2005. aasta augustis prognoositi 2006. aasta majanduskasvuks vaid 6,6 protsenti. "Majanduskasv oli eelmise aasta teisel poolel tunduvalt kõrgem, kui me oodata oskasime," vahendas valitsuse infonõunik Andrus Ansipi sõnu. "Selle aasta algul avaldatud pankade majandusprognoosid hindasid oodatavaks majanduskasvuks rohkem kui kaheksa protsenti." Ansip märkis, et riigieelarve tegemisel lähtub valitsus konservatiivsest majandusprognoosist.

Ansipi kinnitusel on ülelaekuva raha kasutamisel kaks võimalust: suunata reservi või investeeringuteks. "Euroga ühinemise perspektiivis oleks vajalik esimene valik," möönis Ansip ja lisas, et samas on juba aastaid edasi lükatud mitmeid riigile olulisi investeeringuid, nagu näiteks pääste- ja keskkonnatehnika soetamine, investeeringud teedesse ning politseinike ja päästeametnike palgatõus.

Riigikogu liikme, rahvaliitlase Janno Reiljani sõnul on juulis-augustis pilt selgem ning siis saab otsustada, kas üldse ja millises mahus tasub teha lisaeelarvet. "Neid auke, mida lappida, on riigil palju," lisas Reiljan.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppejõud ja endine majandusminister Jaak Leimann hoiatas, et arenevas majanduses võib ka viperusi juhtuda. "Keegi ei osanud ju aastaid tagasi ette näha Kagu-Aasia ja Venemaa kriisi," tõi Leimann näiteid. Samas tõdes Leimann, et Eestil läheb praegu väga hästi ja riigieelarve tulumasin käib täie hooga. "Palgad tõusevad, hinnad tõusevad, aktsiisid tõusevad, dividende makstakse üha rohkem - kõik see tõstab maksutulusid," rääkis Leimann.

Tartu Ülikooli rahvamajanduse instituudi juhataja Raul Eametsa hinnangul on optimism õigustatud. "Ma ei usu majanduskasvu aeglustumisse ja erilisi tagasilööke majanduses ma ka ei näe," rääkis Eamets. "Euroopa majandusel läheb praegu hästi ja seega läheb ka meil hästi."

Eametsa sõnul tuleks ülelaekunud raha suunata näiteks haridusse, kuid ta kardab, et seda ei juhtu. "Ilmselt jagatakse suurem osa rahast ära valimisvõitluses," lausus Eamets. "Seda on näidanud varasem aeg korduvalt, et ratsionaalset mõtlemist valimiste eel ei ole."

Maksumaksjate liidu juhatuse esimehe Ants Veetõusme sõnul rõhutab koalitsioon kogu aeg, et majandus on tõusuteel ja kõik on väga hästi, kuid eelarvelaekumistest rääkides ollakse konservatiivsed. "See oleks õige siis, kui kõik ülelaekuvad summad läheksid reservi," ütles Veetõusme. "Kuna aga omavalitsustes käib praegu sisuliselt häälte ostmine, siis on mul tunne, et koalitsioon tahab jagada lisaeelarve kaudu raha asjadeks, mis valimiste eel vajalikud."

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Ivari Padar ütles, et selle peale võib kahtlast kanaliha süüa (loe: mürki võtta - toim.), et valimiseelne valitsus kasutab lisaeelarveid kõigepealt valijameeste ülesostmiseks ja seejärel valijate ülesostmiseks. Samas on Padari sõnul riiulil ridamisi teemasid, mis vajavad kiiret rahastamist, näiteks sisejulgeolek. "Meil pole reostusetõrjet ja meie politseiameti peadirektor püüab meelitustega kinni hoida politseist lahkujaid," vuristas Padar.

Ärimehe Urmas Sõõrumaa sõnul peabki riik tegema konservatiivse eelarve, sest riik ei saa riskida ja eeldada, et edukas majandusareng kestab igavesti. "Tore, kui raha üle jääb, kuid pikas perspektiivis seda ei juhtu," rääkis Sõõrumaa ja keelitas üleliigset raha mitte kasutama jooksvateks kuludeks. "Riiklikult on vajalik suunata raha reservi ja pikema perspektiiviga suundadesse, nagu näiteks haridus või infrastruktuur," lisas Sõõrumaa.

Eelmine rahandusminister, Res Publica esimees Taavi Veskimägi soovitas lisakroonide tekkimisel ühe võimalusena valitsusel kaaluda tulumaksuvaba miinimumi suurendamist.

"Kasvunumbrid lubavad valitsusel suunata lisaraha probleemsetesse valdkondadesse, nagu näiteks sisejulgeolek ja politseinike madalad palgad," kirjutas Veskimägi elektronkirjas. "Samas võib valitsusel enne valimisi olla siiski soov jagada raha laiali poliitilisteks koolikatusteks."

Veskimägi hinnangul ei tohiks valitsus keskenduda vaid riigieelarve kulude suurendamisele. "Kindlasti tuleks kaaluda maksuvaba miinimumi tõstmist, et inimeste tegelikud palgad kasvaksid," märkis Veskimägi.

Veskimägi pani südamele, et hea majanduskasvuga aastatel peab valitsus osa raha säästma, et majanduskasvu aeglustumisel ei tuleks kulude kasvu väga järsult piirama hakata. "Sellise käitumise vajadust toetab ka see, et ilmselt ei suuda me eurot kokkulepitud ajal kasutusele võtta," selgitas Veskimägi.

Rahandusminister Aivar Sõerd kinnitas eile, et 2007. aastal Eestis euro kasutusele ei tule, sest inflatsioonitase on selleks liiga kõrge.

Järgmiseks aastaks plaanitud inflatsiooni langus 3,7 protsendini ei ole piisav, et täita euro kasutusele võtu eelduseks olevat nn Maastrichti kriteeriumi.

Ka Eesti Pank nõustus oma eile avaldatud seisukohas rahandusministeeriumi uuest majandusprognoosist lähtuva järeldusega, et euroalaga liitumine 2007. aasta alguses on ebatõenäoline.

"Prognoositud hinnakasv ei ole veel märk sellest, et Eesti majanduse tasakaal on ohus. Küll aga on eurole üleminekuks vajaliku hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine antud prognoosi taustal keeruline," teatas Eesti Pank.

Kui sügisel otsustatakse Eestit euroala liikmeks mitte kutsuda, siis on inflatsioonitempo alanemisel võimalik Eestil uut hindamist küsida juba 2007. aasta esimeses pooles.