Majandus kasvas 9,8 protsenti

Statistikaamet teatas reedel, et sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2005. aastal 9,8 protsenti suurem kui aasta varem. Majanduskasv toetus peamiselt ekspordile ning sisenõudlusele.

SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula sõnul võis aastase kasvunumbri üsna täpselt ära aimata, sest kvartali tulemused olid varem teada. "Mis tulevikku puutub, siis seda mõjutavad Eesti tibatillukeses majanduses (meie 2005. aasta SKT on vaid kaks korda suurem kui Soome sama aasta jooksevkonto ülejääk) peaasjalikult välistingimused," rääkis Pajula, kelle sõnul pidurdab maailmaturu intressimäärade jätkav tõus 2006. aastal meie majanduskasvu. "Ent kui väliskeskkond väga dramaatiliselt ei muutu, siis võib meie majanduskasv ka järgneval kolmel neljal aastal jääda 6-9 protsendi vahele," lisas ta.

Eelmise aastaga võrreldes kasvas kõige enam finantsvahendus - 29,2 protsenti, kuid samal ajal vähenes tema osakaal sisemajanduse koguproduktis 4,1 protsendilt 3,9 protsendile.

"Kui me vaatame absoluutsuurusi, siis kõige rohkem mõjutabki lisandväärtuse kasvu see sektor, mille osatähtsus on kõige suurem, kuigi tema enda kasv ei ole suur," selgitas statistikaameti majandusstatistika osakonna juhi kt Ene Kaldma. "Kui mõnel tegevusalal on kas või üks hästi suur tegija, siis kõik, mis selle ettevõttega toimub, mõjutab oluliselt kasvu," tõi Kaldma näite ja lisas: "Kuigi seal on võib-olla väike tegija, kes on oma käivet kõvasti tõstnud, aga ta ei mõjuta eriti sektorit."

Tegevusaladest mõjutasid SKP kasvu kõige enam töötlev tööstus, kinnisvara, rentimine ja äritegevus, veondus, laondus ja side ning hulgi- ja jaekaubandus. Kokku andsid need tegevusalad üldisest kasvust 62 protsenti. Samas toimus ka veonduse, laonduse ja side valdkonna osakaalu vähenemine, kus 9,2protsendilise lisaväärtuse kasvuga vähenes osakaal SKPs 14 protsendilt 13,7-le.

Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul ei arvestata lisandväärtuse arvutamisel ka hinnatõusu. Nii langesid hinnad finantssektoris eelmisel aastal 15,6 protsenti ning transpordi, laomajanduse ja side valdkonnas kasvasid vaid 3,1 protsenti, samas kui keskmine hinnatõus oli 6,2 protsenti. Hotellide ja restoranide sektor kasvas eelmisel aastal 20,4 protsenti, ehitus 13,6 protsenti, hulgi- ja jaekaubandus 13,2 protsenti ja töötlev tööstus 12,1 protsenti.

Selleks aastaks prognoosib rahandusministeerium 8,2protsendilist kasvu. Eurotsooni majandus kasvas 2005. aastal 1,3 protsenti, sel aastal oodatakse 0,4-0,9protsendilist kasvu igas kvartalis.