Taluhoone dolomiiditööstuse õuel

Vendadel külas käies jäin dilemma ette, sest tegemist oli nii omanäolise elamu kui ka materjalitootjaga. Saaks justkui kaks eraldi lugu kirjutada. Aga kuna asi sai alguse viisteist aastat tagasi ikkagi dolomiiditootmisest, mille juurde taastati kokkukukkumise äärel olnud taluhoone, siis on targem selles loos mõlemast juttu teha.

Mihkel Villandi jutust selgub, et aastaid tagasi osteti vana, lagunema jäetud talukoht kohalikult kolhoosilt 1200 rubla eest.

"Tegemist on Jalase küla kõige äärepoolsema majapidamisega ning eks majand tundis muret, et hooneid päris laiali ei kantaks," selgitab ta. Kunagi olevat siin asunud kogunisti poolmõis, mis oma tulu sai põhiliselt maja kõrval töötanud Hollandi tüüpi tuuleveskist.

Praegu on nendest ehitistest alles vaid majaase ja tuuliku kiviring. Kiviaedu jagub aga veel nii õuele kui metsaserva. "Väidetavalt olla see metsaserva kiviaed olnud kunagi Taani ning Saksa ordu vaheliseks piiriks, hiljem aga Harju- ja Läänemaa piiritähiseks," räägib Mihkel Villandi.

Ühe kiviaia servast turritab lumest välja hiiglaslik rauast pump. Küll roostes ja auklik, aga ütlemata uhke moega, mingit loomapead meenutava veesülitiga. Mihkel Villandi sõnul olevat see pärit ühest Raplamaa talust.

"Õigemini ei olnud talust enam midagi järel, aga pump lebas rahulikult põõsastes," räägib ta. "Tuttav, kes meid sinna juhatas, teadis rääkida vaid seda, et tema vanaisa saanud selle sõja ajal sakslastega vahetuskaupa tehes. Kust need sellise asja olid kaasa vedanud, ei osanud aga keegi arvata."

Aias piilub peale pumpade lume varjust veel nii mõndagi põnevat. Näiteks dolomiidist istumispadjaga raudvoodi, teravatipulise mütsiga kivipäkapikk, kaks kivilõvi kummalgi pool sissesõiduteed, kivipalliga sepaalas, rääkimata kiviposti otsas kükitavast pronkslinnust. "Vähemalt ei ole temal linnugrippi karta," naerab Mihkel Villandi.

Aias seisab ka kivist ingel, pärg käes. Tema siiasattumine on päris huvitav. Nimelt on tegemist ühe figuuriga, mis pärineb Järvamaal Amblas taastatud Vabadussõja monumendilt.

"Kujur tegi tooriku valmis ja siis avastas, et kivi pole kvaliteetne ning tiivad võivad küljest kukkuda, ja jättis pooleli," selgitab Mihkel Villandi. "Ja nii ta seisis aastaid Pärnu maatee ääres asuvas ARS Monumentaali aias, kui mööda sõitsin, paistis teele ära. Lõpuks küsisin autorilt luba kuju ära viia, ta oli lahkelt nõus ja siia jõudes sai ta ka valmis raiutud."

Kui majja peauksest siseneda, seisavad kummalgi pool kumavpunakat välisust sihvakad dolomiitsambad. Lähemal vaatlusel selgub, et need katust ei toetagi, seisavad niisama uhkelt.

"Miks need aastaid tagasi siia tõstetud sai, ei oskagi täpselt öelda," lisab Mihkel Villandi. "Siia nad aga sobisid ja jäidki oma praegusele kohale."

Peauksest paremale jääb majaosa, kus asuvad abiruumid. See majaosa on meetri kõrguselt kaetud valge krohviga, millest siin-seal turritavad välja dolomiidipinnad.

Vaatamist on väärt ka rehaaluse suurtest paekivilahmakatest laotud põrand, mille aastakümneid kestnud käimine siledaks on kulutanud.

Madis Villandi sõnul arvestatigi hoonet taastama asudes, et ehitis saaks võimalikult ajastutruu. Püstine voodrilaud, omapärase kujuga katusest väljuvad vintskapaknad ja punaseks värvitud valtsplekk-katus, maja nagu muinasjutt, mis kestab sisse astudes aina edasi.

Tubades ei taha dolomiidi ja vana puitmööbli kooskõla kuidagi lõppeda ja ulatub läbi mõlema korruse. Siinses elamises on ilmekalt eksponeeritud kauni mustriga dolomiidi kasutamise lõputuid võimalusi. Olgu selleks siis trepisambad või kaminahi.

Elutoas asuv kumerate vormidega peeglilaud ja voodi olevat kogunisti pärit Hiiumaalt, Suuremõisast, ning Madis Villandi teada kuulunud kunagi parun Ungern-Sternbergile. "Toolid, mis seal toanurgas ennistamist ootavad, kuulusid kunagi Gildemanni perele, sealt ka dolomiiditööstuse nimi," räägib ta.

Asju ja esemeid, millel oma lugu jutustada, sellesse majja jagub ja siin osatakse neid ka vääriliselt hinnata.

Vandlivärvi dolomiidist valmivad kaminad, sambad, postamendid, portaalid, vapi- ja ehituskivid, balustraadid, ristimisvaagnad, purskkaevud, peegliraamid, aknalauad, trepiastmed, urnid, küünlajalad ja palju muud.

Fotod: Andras Kralla