Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hea asukohaga elamud leiavad ostja juba paberil
Kuigi uusi kinnisvaraarendusi lisandub turule lausa päevadega ja neid on juba paari aasta taguse ajaga võrreldes kordades rohkem, ostubuum siiski püsib ning enam-vähem normaalse asukohaga korterid ja majad haaratakse lennult.
Nii ei pane sugugi imestama sellised tuttavatelt kuuldud jutud nagu: "Hirm on küll selle ees, et millised tulevad küttekulu arved ja kas me ikka jõuame neid maksta."
Eelmisest aastast uue korteri või ridaelamuboksi ostumõtteid mõlgutava Priit Lauri sõnul pole valiku tegemine sugugi lihtne. "Vähemalt korra nädalas vaatan interneti kinnisvarakülgede pakkumised üle," räägib ta. "Samuti hoian silma peal pabermeedias ilmuval, korraldatavatel kliendipäevadel ning võimalusel teen mõnel nädalavahetusel autoga tiiru uuemates ja vanemates arenduspiirkondades."
Kuna Lauri sõnul on tal praegugi suhteliselt korralik elamine, siis annab see pisut rohkem aega erinevaid võimalusi ja pakkumisi kaaluda. "Soovin ju osta oma perele kodu vähemalt järgmiseks kümneks aastaks, mitte selleks, et seda vaheltkasuga mõningase aja möödudes maha müüa," lisab ta.
Võrreldes varasema ajaga tunnustab Laur ka arendajate arengut müügitulemuste parandamiseks. "Kui kunagi sai valida paari viimistluspaketi vahel, siis nüüd on neid pakkuda juba kohati viis-kuus varianti," selgitab ta. "Samuti on hakatud ehitama suurema arenduse puhul valmis nn näidismaju, kus saab lahendusi erinevalt kolmemõõtmelisest arvutipildist ka reaalselt katsuda ja hinnata."
Tänavu talvel uude majja juba valmis ja viimistletud korteri ostnud Ain Tõnissoni arvates oleks ta siiski parema meelega olnud osaline ka juba ehitus- või siis vähemalt viimistlustööde juures. "See oleks andnud võimaluse nii ruumilahenduses kui ka viimistlusmaterjalide valikul üht-teist muuta," sõnab ta.
Selleks, et teha teoks unistused ideaalsest kodust, tuleb Tõnissoni sõnul näha ka ise hulk vaeva, külastada kauplusi leidmaks sobivaid värvitoone ja materjale. "Juba valmis elukeskkonda kolides on esiteks kulukas ja teiseks tülikas seda kohe jälle ümber tegema hakata," arvab ta. "Minu valikul oli eelkõige määravaks hea asukoht ja vastuvõetav hind. Asukoht võimaldab mul seda tulevikus ka kergemini müüa."
Seda, et hea asukohaga maja müügil piisab tihti vaid plaanist, tunnistab ka Parteros Kinnisvara juhataja Aivar Rõuk. "Kuigi korteritega kogemus puudub, siis maju, paarismaju ja ridaelamubokse on kindlasti lihtsam müüa valmimisjärgus või valminult," räägib ta. "Ainult plaani järgi müües peab olema väga atraktiivne asukoht või hind."
Ka Uus Maa maade ja majade maakleri Silva Rahneli arvates oleneb müügiedu tihti ka piirkonnast. "Kui asukoht on kinnisvara topis kõrgel kohal, siis vahet pole, kus hoone asub - kesklinnas, Kristiines või Nõmmel. Samas on tõepoolest lihtsam müüa, kui objekt on valmimisjärgus ja inimesed visuaalselt näevad, mida ostavad," lisab ta.
Kindlasti oleks kergem müüa valmis hoonet, aga häid kohti ei ole lõputult ja koht müüb väga hästi. Sellepärast rabatakse juba plaanide järgi. Plaanide järgi ehitatud majadel on see eelis, et saab kogu aeg kätt pulsil hoida ja küllaltki palju muuta. Muidugi on see tihti karm võitlus ehitaja, arenda ja ostja vahel.
Kindlasti saab ostja sel juhul parema kvaliteedi, planeeringu (annab ju mõnda seina liigutada või ära jätta) ja meelepärasema tulemuse (värvilahendus, santehnika, pistikute kohad, uksed jm). On arendajad, kes on väga paindlikud. Osa arendajaid on siiski väga jäigad ega muuda midagi.
Kehvemates kohtades ning kehvemate arendajate maju, halvema kvaliteedi ja planeeringuga müüakse ka kauem. Kui turg on aktiivne, läheb kõik vahel isegi hullu hinnaga.