Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
t.A.T.u online Saku Suurhallis
Saku Suurhalli saabus skandaalne tütarlasteduo Venemaalt. Tundub, et nad laulavad otse. Püüan ka kontserdi otse edasi anda.
Asun positsioonile lava ees ning avan sülearvuti. Minu kirjutamiskoht kõlarite ees on vaate poolest sobiv, ehkki mu kõrvadest pärast kontserti enam ilmselt eriti abi ei ole.
Lava on kujundatud minimalistlikult, peamiseks atribuutikaks kolm suurt ekraani. Keskmine videotele, külgmine aga miksib kohapeal toimuvat.
Tüdrukud saabuvad lavale pärast pikka avamängu. Nad kannavad nappe keepe, mida hoitakse siivsalt seljas vähemalt kuni esimese loo kolmandikuni, kui mitte isegi paar sekundit kauem. Uueks välimuseks on vahva topp ja pikad sääred. Sõu algab.
Kui enne tulede kustumist rahva seas jalutasin, siis arvasin, et nabarõngad on lihtsalt moes, kuid need on vist mingid sümbolid. Nii fännid kui ka esinejad kannavad neid säravaid helbeid oma nabades, laskmata ennast segada, et punud pärast pikka talve veel kuigi trimmis ei ole.
Trummar on väga elus, seda on tunda basstrummist, aga näha ka tema näoilmest. Ta kannab harja ja karistab trumme karmilt kõige eest, mida need on teinud või alles kavatsevad. Kaks piigat valitsevad ülejäänud lava. Nad ei hüppa ega tantsi, vaid jalutavad ühest otsast teise nõtkel sammul ja kui üksteisele liiga lähedale satuvad, siis suudlevad. Mitte pikalt, hulkuv musi pigem.
Avastan, et ma ei suuda mingil põhjusel ilma vigadeta kirjutada, kui ma oma mõtteid ei kuule ja suundun lugu lõpetama tagaritta. Algab "Ne ver, ne boisja".
Vahva on, et rahvas teab sõnu, see näitab, et kohale on tulnud tõelised austajad. Ekslikult arvasin, et enamik külastajaid on venekeelsed, kuid nii see ei paista olevat. Publik hüppab lava ees ja tekib fiiling heast kontserdist. Tunnen, et järgmine lugu meeldib mulle ja tunnen ära, et see on noh-see-esimene-neil, mis kuulsuse tõi ja ära keelati Inglismaal.
Ootamatult pannakse muusika vait ning neiud riietuvad laval ümber, dekolteed suures plaanis ekraanidel. On tore, kui vahelduseks heteroseksuaalsetele pensionieelikutest rokiisadele suurhalli laval ka muud on. Frakk ja bikiinid on uue stiili nimi. Tahaksin, Julia käekõrval, presidendi ballile minna, käib peast korra läbi.
Tüdrukud ütlevad dasvidanja ja lahkuvad äkki lavalt. Kontserdi ametlik osa on läbi. Rahva üllatuseks on lisalood täna sõltuvuses rahva aktiivsusest. Tüdrukud naasevad lavale vaid üheks looks. "Tallinn samõi krutoi," arvab Lena.
Pärast lisalugu hõigatakse uuesti paka ja lastakse jalga. Rahvas üle saali hakkab murdma riidehoiu poole, vaid esirea fännid karjuvad edasi, kuid t.A.T.u ei anna ennast nii odavalt kätte, kui publik on harjunud. Karjumine ei kanna vilja. Tuled süüdatakse ning viimasedki huiked kustuvad. Sulgen arvuti ning asun koduteele, hea kontsert oli. Tühjas saalis sebivaid lavamehi jäävad vaatama vaid aluspesus prouad FHMi reklaamil.