Äri ilma iluta pole punast krossigi väärt

ÄP 18. aprill 2006, 00:00

Äripäev kirjutas eile, et veterinaaramet on pooleteise aasta jooksul trahvinud Oleg Grossi firmasid hügieeninõuete rikkumise eest viiel korral kokku 27 000 krooni ulatuses.

Kui trahvid ei aita, tuleb Äripäeva meelest nõudeid rikkunud ettevõtte omanikuga karmimalt ümber käia - peatada tegevusluba, kuni ettevõtja on puudused kõrvaldanud, või tegevusluba sootuks ära võtta, kui ettevõtja jätkab samas vaimus, vaatamata pidevatele ettekirjutustele või trahvidele.

Trahvid OG Elektra Tootmisele on ulatunud 3000 kuni 10 000 kroonini. Peenraha ettevõtte jaoks. Grossil on odavam lihtsalt trahv ära maksta ja jätkata tootmist vanaviisi: segada tainasse aegunud margariini, teha remonti ja küpsetada leiba samal ajal, nagu kirjutas Äripäev reedeses leheloos.

Grossi puhul karmimatest trahvidest ilmselt ei aitaks (suuremate rikkumiste eest on võimalik nõuda trahvi ka näiteks 40 000 krooni), sest sel ärimehel tundub tema kauba ostjate tõmbamine juba veres olevat. Palju paremini mõjuks see, kui tegevusluba peatada. See oleks hoiatuseks ka teistele toidukäitlejatele. Kohalik veterinaaramet on ilmselgelt mitte ainult Grossi, vaid ka tema konkurentidega ilmselgelt liiga leebelt ringi käinud - piirkonnas on kohaliku järelevalveametniku sõnul hullemaidki firmasid kui Grossi oma.

Karmimalt tuleb ümber käia ka Tallinna külje all Muugal sootuks tegevusloata töötava ettevõttega AS Coal Terminal, mis sealseid elanikke päev päeva kõrval söetolmuga terroriseerib. Vaatamata sellele, et keskkonnainspektsioon on teinud terminalile trahvi ja ettekirjutuse, on prokuratuur alustanud kriminaalmenetlust.

ASi Coal Terminali juhatuse liige Jelena Põder kinnitab kõrvalleheküljel, et ettevõte püüab ennast parandada. Aga Muuga on söetolmu all, vagunid sõidavad iga päev - 1,5 miljardi kroonine investeering tahab tasateenimist. Ja mis on poole vaguni söe väärtuses trahv terminali jaoks, mille võimsus on kuus miljonit tonni sütt aastas?

Iga valdkonna kohta on kirja pandud virnade viisi nõudeid ja reegleid. Nii mõnedki neist on küll jaburad ja neid on ka Äripäev ühtelugu kritiseerinud, aga hügieeninõuded on sama elementaarsed nagu käte pesemine enne sööki ja selleks ei pea tingimata Brüsselist bullat ootama. Niisamuti on keskkonnanõuetega. Paraku ei järgi kõik ettevõtjad iseenesestmõistetavaid reegleid. Meil on hulk ametnikke, kes peaksid jälgima, et meie söök ja jook, samuti õhk, mida sisse hingame, oleks puhas. Nende käes on ka vahendid ettevõtjate mõjutamiseks ja nad peavad neid ka kasutama.

Iga ettevõtja tahab saada minimaalsete kuludega maksimaalset tulu. Järjest suurema efektiivsuse tagaajamine on igati loomulik soov, see on firma kestvuse ja edukuse eeldus. See on samuti firmaomaniku rikkuse alus. Niisama loomulik on, et ettevõtja ei rikastuks teiste inimeste tervise arvel ning tema ettevõte ei kujuta ei inim- ega looduskeskkonnale ohtu, olgu tegemist ühiskonna jaoks kui tahes vajaliku ettevõtmisega - tuumaelektrijaamaga energia saamiseks või pagaritöökojaga. Siis on mäng ka ilus. Äri ilma iluta pole punast krossigi väärt.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 15:55
    Otsi:

    Ava täpsem otsing