Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EL lennutanud vaid nelja aktsiat
Tänasest algas Eestil kolmas Euroopa Liitu kuulumise aasta, Äripäeva indeks on selle ajaga kerkinud 90 protsenti. Tõsi, tolleaegse tõusufaasi haripunkti oli Tallinna börs jõudnud juba aprilli keskel ning Euroopa Liitu astumise ajaks hakkasid mõned investorid kasumit välja võtma. Korrektsioon ise oli lühiaegne, juunist hakkasid aktsiate hinnad juba tõusma.
Kui vaadata kümnest likviidseimast aktsiast koosneva Äripäeva indeksi koosseisu, siis indeksist paremini on liikunud selle ajaga vaid Baltika, Tallinna Kaubamaja ja Merko Ehituse aktsiad, millele lisandub tänase börsi jaoks juba kadunuke, Hansapanga aktsia.
Baltika aktsia hind on viimase kahe aastaga kerkinud kümme ja pool korda, tollaselt 22 kroonilt tänasele 228 kroonile. Tegelikult on Baltika kohta väga raske öelda, kui palju on ettevõtte aktsia hinnale mõju avaldanud Euroopa Liit, kui palju uus strateegia. Julgen öelda, et Euroopa Liidu osatähtsus aktsia hinnas on Baltikal tunduvalt väiksem kui teistel suurtõusjatel.
Oli ju Baltika 2003. aastal saanud 63 mln kroonise hiigelkahjumi ning ettevõtet hurjutasid nii Äripäev kui ka investorid. Valitud strateegia hakkas ennast õigustama aga hiljem, kui aktsia hakkas suurte hüpetega tõusma.
Tallinna Kaubamaja aktsia hind on kerkinud kahe aastaga veidi üle kolme korra, Merko Ehituse aktsia hind pea kaks ja pool korda. Hansapanga aktsia hind jõudis Euroopa Liidu tingimustes vähem kui aastaga kerkida veidi üle kahe korra.
Ülejäänud aktsiate hinnad jäävad Äripäeva indeksi tõusule alla. Norma aktsia hind on selle ajaga langenud 15 protsenti, aga kui juurde arvestada dividendid, mida ettevõte maksis eelmisel aastal ning kavatseb maksta sel aastal, siis on aktsionäri tulusus vaid miinus viis protsenti.
Kehvake on olnud ka Eesti Telekomi aktsia, mille hind on kahe aastaga kerkinud kuus protsenti. Tõsi, eelmisel aastal maksis ettevõte dividende kaheksa krooni aktsia kohta, millele sel aastal peaks lisanduma veel üheksa. See aga teeks aktsia kaheaastaseks tulususeks 20 protsenti. Mitte küll hiilgav, aga mitte ka väga halb.